Haridus kolib üha enam virtuaalkeskkonda

Käesoleva aasta 13. veebruaril kiitis Vabariigi Valitsus heaks elukestva õppe strateegia aastatel 2014-2020. Valitsuse otsuse kohaselt on selle tööplaani eesmärgiks luua strateegiline raamistik haridusvaldkonna sidustatud juhtimiseks ja Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise tõhustamiseks eesmärgiga  tagada riigi konkurentsivõime suurendamine mainitud ajavahemikus. Lisaks muudele eesmärkidele, hõlmab elukestva õppe strateegia muuhulgas ka digipöörde läbiviimist hariduses. See kujutab endast digitehnoloogia otstarbekamat kasutamist nii õppimisel kui ka õpetamisel ning kogu elanikkonna digipädevuse parandamist. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel on strateegia üheks põhiliseks eesmärgiks digikultuuri muutumine õppekava osaks kõigil haridustasemetel ja õppeastmetes. Selleks on plaanis välja töötada erinevaid virtuaalseid õppevahendeid (e-õpikud, e-töövihikud jms), kuid ka uusi veebipõhised hindamisvahendid. Lisaks sellele peetakse oluliseks kõigile hariduse omandajatele, andjatele ja edendajatele juurdepääsu loomist kaasaegsele õppimist toetavale digitaristule, õppimisvõimaluste loomist täiskasvanutele digipädevuse omandamiseks ning digipädevuste hindamismudeli loomist ja rakendamist.

Plaanid haridus virtuaalmaailma viia ei ole ainult paberile jäänud. 29. jaanuaril allkirjastasid toonane Eesti haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning tema Soome kolleeg Krista Kiuru kahe riigi vahelise haridusalase koostöö memorandumi, mille raames luuakse ühine Hariduspilv – EduCloud. See hakkab endast kujutama õppevara ja heade praktikate digitaalset keskkonda, mis toetab paremat õppimist ning on avatud kõigile õpetajatele ja õpilastele. Läbi Hariduspilve on võimalik ligi pääseda näiteks Eesti Hariduse Infosüsteemile (EHIS), Eksamite Infosüsteemile (EIS) ja Eesti Koolide Infosüsteemile (EKIS), kuid ka e-koolile, e-teatmikele, suurele hulgale õppevarale ja muudele modernsetele infosüsteemidele. Märkimisväärne on asjaolu, et Hariduspilve ei hakka arendama ainult Eesti ja Soome erialaspetsialistid, vaid õppematerjali loomisel on oluline roll mängida ka õpilastel ja õpetajatel. EduCloud ei ole siiski teenus, mille riikide valitsused oma kodanikele ostaksid. Jaak Aaviksoo kirjeldab seda, kui midagi enamat kui Vikipeedia ja natukene vähemat kui Briti entsüklopeedia. Ta avaldas ka lootust, et aastaks 2020 võiks Hariduspilv toetada lisaks eesti ja soome keeltele ka muid keeli, vihjates seega lootustele kasutajate hulka globaalses mastaabis laiendada.

Krista Kiuru arvates on projekt kiiduväärne ettevõtmine, kuna tänapäeva noored on üles kasvanud maailmas, mille seotus tehnoloogiaga aina suureneb. Hariduspilve kirjeldab ta kui ökosüsteemi, mis aitab koolitööd paremaks muuta. Näiteks sooritatakse Soomes 2016. aastal gümnaasiumi lõpueksamid esimest korda virtuaalkeskkonnas ning Kiuru arvates on koostöö Hariduspilve loomisel selleks hea eeltöö.

Kuigi kasutajad peaksid Hariduspilve saama mingil kujul proovida juba septembris, on selle kohta siiani üsna vähe andmeid. Jaak Aaviksoo sõnul ei saa loodava teenuse juures olema kõik täiesti tasuta – mingi kommertslik element tuleb siiski sisse. Sellest hoolimata saab Aaviksoo väitel Hariduspilvest demokraatlik ja ööpäevaringselt ligipääsetav teenus, mis on avatud kõigile huvilistele üle kogu maailma. Ta võrdleb EduCloud’i Google’i ja Facebook’iga, kuna see peab meeles kasutajate eelistusi ning pakub nendest lähtuvalt uusi kursusi ja materjale ning esitab täiendavaid küsimusi. Kui esialgu nähakse Hariduspilve andmebaasina, siis programmi arenedes võiks seal potentsiaalselt jõuda eksamite sooritamiseni ning lõpudiplomite väljastamiseni. Loojad ei näe EduCloud’i funktsiooni kõigest üha suureneva hulga pdf-failide ja ülesfilmitud loengute kogumikuna. Lisaks materjalidele pannakse tugevat rõhku modernsetele vahenditele – õpilaselt ei ole vaja nutitelefoni tunnis või loengus ära korjata, kui seda on võimalik hariduse andmisel konstruktiivselt kasutada. Seega on ühisprojektis olulisel kohal uudne õppevara, mille sekka võiksid kuuluda ka mängud. Just sellele viimasele aspektile rõhus Krista Kiuru Postimehele antud intervjuus, väites, et Soomes on mitmeid suuri mängutootjaid, kelle loodud äppidel on koolitööle pakkuda potentsiaalset lisaväärtust.

Hariduspilve loomine ei ole aga ainus ettevõtmine, mida digipöörde egiidi all läbi viiakse. Tallinna Ülikooli ja Samsungi koostöös viiakse läbi projekt, mille eesmärgiks on personaalsete nutiseadmete laiapõhjaline rakendamine õppetöös. Maikuus valiti välja 8 pilootkooli, mis osalevad viis kuud kestvas tasuta koolitus- ja nõustamisprogrammis. Sellel aastal saavad programmi läbida 48 koolijuhti ja õpetajat, kuid järgmisel aastal on plaanis projekti kaasata veel 12 kooli. Programmid ei käsitle tehnoloogia rakendamist üksikute õpetajate poolt juhitud ainetunni tasandil, vaid on suunatud koolidele, kus nutiseadmete kasutamisel on juba esimesed sammud astutud ning vajatakse abi muutuste sisseviimisel kooli kui terviku tasandil. Digipöörde programm ei paku koolidele abi riistvara soetamisel, vajaliku tehnoloogilise baasi olemasolu eest peab hoolitsema kool. Siiski, pilootkool, kus liikumine digitaalsuse suunas on aasta lõpuks kõige märgatavam, saab detsembris auhinnaks 10 000 euro väärtuses Samsungi digitaalseadmeid. Pigem on eesmärgiks süvendada isiklike nutiseadmete laiapõhjalisemat kasutamist. Rohkem infot Samsungi ja Tallina Ülikooli ühisprojekti ja selles osalevate koolide kohta leiab siit.

On positiivne näha, et Eesti haridusmaastiku eest vastutavad institutsioonid üritavad ajaga kaasas käia ning koolide töös kasutatavate digivahendite osakaalu suurendada. Rõõmu saab tunda ka selle üle, et hariduse edendamise rada ei tammuta üksi – kaasatud on põhjanaabrid ning tulevikus plaanitakse koostööd muuhulgas ka Jaapaniga. Eesmärgid on loomulikult üllad, kuid saab näha, mil määral need täidetud saavad. Tekib küsimus, kas praegune koolisüsteem, eriti kõrghariduse eelsel tasemel, mis põhineb suurel määral paberõpikutel ja kontaktõppel, suudab ennast 2020. aastaks piisaval määral ümber orienteerida, et õpilastele ja õpetajatele oleks nutiseadmete kasutamine koolitöös loomulik ja tavaline. Küsitavusi tekib pigem just õpilaste poole pealt, kes on senini koolides rakendanud nutiseadmeid pigem õppetööst kõrvale hiilimise eesmärgil. Katsumus ei pruugi seisneda vajaliku tehnoloogia hankimises ega hariduse omandamisega ja edasiandmisega seotud gruppidele vajalike teadmiste edastamises, vaid pigem aja jooksul kinnistunud mentaliteedi ümbervormimises. On loomulikult tõsi, et tänapäeva noored, kelle jaoks haridussüsteem toimib ning kelle huvisid arvestades seda arendatakse, on üles kasvanud intensiivse tehnoloogilise arengu ajastul, kuid on küsitav, kas need noored on valmis täielikult digitaliseeritud haridust veel tõsiselt võtma, eriti kui see hõlmab mänge, mida üldiselt seostatakse vaba aja tegevustega. Kiusatus kõrvale kalduda ning digiruumi lõputuid põiktänavaid ja kangialuseid avastada võib hakata noorele koolijütsile üle jõu käima. Lisaks sellele on ebaselge, mil määral ja kuidas saavad õpilased ja õpetajad hakata EduCloud’i ilmet ja sisu kujundama. Kui oma panuse andmine saab olema vaid vabatahtlik, võib tekkida oht, et vastukaja on liiga väike, mistõttu sajab Hariduspilv raskete piiskadena maha enne, kui ta üldse kõrgustesse tõusta jõuab. Sarnast teed võib projekt minna ka juhul, kui kõik peavad kindlasti midagi panustama. Viimasel juhul saab paralleele tõmmata ülikoolides nõutava kohustusliku õppeainete tagasisidega, mille paljud teevad ruttu ja lohakalt ära, et tüütu ülesanne kaelast ära saada.

Need probleemid ja küsimused tõusevad aga eelkõige seetõttu, et informatsioon, mida me EduCloud’i kohta hetkel teame, on senini jäänud minimaalseks. Esimesed nähtavad tulemused Hariduspilve projektist peaksid meieni jõudma septembris ning aasta lõpus kulmineerub ka Samsungi ja Tallinna Ülikooli digipöörde programmi esimene etapp. Selleks ajaks on tulemusi juba kindlasti näha ning nende põhjal saab teha edasisi järeldusi, kas Haridus- ja Teadusministeeriumi valitud suund ja strateegia õigustavad ennast või mitte.

Allikad: Postimees, Õpetajate Leht, Koolielu, Digipööre, ERR, Eesti Koostöö Kogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi Hariduspilve ja Digipöörde teemalised lehed