Kuuekümnendate alternatiivreaalsuses näeme, raisk!

Kes ei oleks kuulnud nime Wolfenstein, see 1981. aastal alguse saanud mäng, kus sai purustada natside koljusid ning hävitada kõike, millel isegi kaudne seos haakristiga. Ilmselt on ka paljud kuulnud, et kohe-kohe, täpsemalt 20. mail ilmub seeria järjekordne osa pealkirjaga Wolfenstein: The New Order. Ma ei saa veel kirjutada sellest, kas mäng on hea, kas natsid on piisavalt kurjad ja kas William Joseph Blazkowicz on selle võrra lahedam. Küll aga saab kirjutada enne mängu välja lastud treileritest ja klippidest, mis oma olemuselt moodustavad ühe lähimineviku parima terviku, et reklaamida üht legendaarset videomängu.

E3 2013

Eelmise aasta E3 messil avalikustatud treiler on täis nii natside tapmist, mitmeti mõistetavat huumorit kui ka korralikku togimist popkultuuri suunas. Olgu selleks siis Alfred Eisenstaedi poolt pildistatud „V-J Day in Times Square” või Biitlite albumi „Abbey Road” kaanefoto. Kui lõppmängu tuleb vähemalt paar sellist hästi kohandatud seost, olen mina müüdud.

Rongiga Berliini

Lihtne test, sina valid ühe kaardi ning meie ütleme, kas sa oled puhas aarialane või mitte. Kui ei, siis laseme su maha. Sest miks mitte? See lühifilmi reeglitele üles ehitatud gameplay-trailer pakub nii mõnusat huumorit kui ka põnevust. Ma ei suuda ette kujutada, kuidas nad seda stseeni lõppmängus kasutama hakkavad ning mis ime läbi peaks roboti jalge alt peategelane pääsema, kuid just selliseid peatükke on vaja, et pidev tulistamine ja vere nägemine ei muutuks rutiinseks. Samuti on hea näha, et hakatakse üle saama põhimõttest, et iga antagonist peab rääkima halva aktsendiga inglise keelt, kui nende emakeeles tunduvad nad palju kurjemad. PS: Kuradi laiad rongid on selles mängus!

Boom Boom

Põmm-põmm-põmm, pea vastu pissuaari, põmm-põmm-põmm, natsisaast, põmm-põmm-põmm, mootorsaag, põmm-põmm-põmm, musi-musi.

Launch-treiler

Ning lõpetuseks eile avaldatud launch-treiler, mis on eelpool kirjeldatust kõike kaootilisem. Kuid kes saab mitte armastada seda kõhuli lamavat tüüpi, kes on nii segaduses toimuvast, et ei märka isegi kuuli pähe saades õigel ajal surra.

Wolfenstein: The New Order näib küll ajavat sama kulunud asja, mida üldse ei taha enam 2014. aastal näha, kuid vorm ja sisu tunub olevat piisavalt kutsuv, et öelda lause: „nädala pärast kuuekümnendate alternatiivreaalsuses näeme, raisk!”