Broforce tulistab 2000 demokraatiat minutis

Ainus asi, mida tänapäevased retrojanulised mängurid armastavad rohkem kui piksleid, on rohke vägivald. Broforce on taktikaline patriotismisimulaator, mis ristab Minecrafti-esteetika tarantinoliku vägivalla ja Fox News’i propagandaga. Tulemuseks on kiiretempoline platvormikas, mis on patriootlikum kui kotkapesa Vabadussamba seeliku all. Just see lõbus ja süüdimatu ebakorrektsus aitab mängul end kehtestada.

Vanemad mängurid ehk mäletavad üht hilistest 90ndatest pärit indie-üllitist nimega Liero – mängu, mis seisnes kahe ussikese vastastikuses lauspeedistamises. Mängu idee oli lihtne, ent geniaalne – panna kaks mängijat, kelle ainsaks sooviks on teineteist maksimaalselt alandada, täielikult purustatavasse keskkonda ning anda nende käsutusse jaburalt rikkalik relvavalik, alustades kuulipildujate ning lõpetades tuumarelvaohtu banaanikobaratega. Mäng oli meeletult lõbus, kuid suurema vaheldusrikkusega ei hiilanud. Liero omakorda andis tõuke Poola mängutegijatele, kes üllitasid 2002. aastal Soldati. Viimane laenas Liero idee ning rikastas seda inimlaadsete tegelaskujude, 80ndate action-retoorika ning taktikalise dimensiooniga. Just taktikalise mitmikmängu tõttu on Soldat siiani perfektselt töötav 2D märuliretsept. Ainuke asi, mis Soldatil puudub, on poliitilis-irooniline kontekst.

Broforce on aga  iroonilisem kui mõni Black Eyed Peas’i fännist hipster. Mängu peategelasteks on sellised 80ndate ja 90ndate märulikangelastest inspireeritud kõrilõikajad nagu Rambro, Brommando, Bro Dredd ja Brominator jt. Nende bro’de missioon ei ole just üleliia keeruline – märuliikoonide ainsaks eesmärgiks on terroristidele demokraatia õpetamine Ameerika lippude heiskamise meetodil. Lippudega vehkimise kõrval on demokraatia õpetamise peamiseks vahendiks teadupärast veel püssitoru. Ja Broforceil on väga palju torusid.

Igal bro’l on terroristide hävitamiseks oma lemmikvahendid. Võtame näiteks MacGyveri (antud juhul siis MacBroveri). Kuna MacGyverile tulirelvadega vastaseid tappa ei meeldi, lahendab ta inimeselaadseid probleeme nende suunas dünamiidipakke loopides. Erivõimeks on MacGyveril oskus peita tänupühade kalkuniprae valgustkartvasse kehaõõnsusse lõhkelaenguid. Pidusöömingule kogunevaid terroriste ootab ees aga eksplosiivne sissejuhatav kursus ainesse „Demokraatia A ja Awesome”. Samas näiteks Brobocop eelistab automaatsihikuga püstolit, mille kaugjuhitavad kuulid on võimelised ka nurga taga varjuvaid jihadiste tabama.

Kõiki neid tegelasi ühendab üks ühine eesmärk – hävitada Ameerika vaenlased nii leidlikult (ja veriselt) kui vähegi võimalik. Mängu täielikult purustatav keskkond pakub selleks üpris palju vahendeid, nagu näiteks strateegilise paigutusega plahvatusohtlikud tünnid ning vaenlaste peade kohal kurjakuulutavalt rippuvad mesilaspesad. Plahvatusi täielikult vältida on peaaegu võimatu, samas võib liigne purustustöö maastiku läbimise üsna keeruliseks teha, seega võib mingisugune mõõdutunne mängijale isegi kasuks tulla.

Vaheldusrikkust pakub ka tegelaste juhuslikkus. Karaktereid ise valida ei saa – mängijal on märuli käigus võimalik vabastada pantvange, kes vabastajalt tõrviku üle võtavad, sundides mängijat oma taktikat pidevalt vahetama.

Kogu see kompott töötab fantastiliselt hästi ka üksikmängija režiimis, kuid mängu tõeline võlu peitub mitmikmänguvõimalustes. Mitmikmäng on praegu veel küll arendusjärgus, kuid praegune beeta laseb juba kogeda nii online-mängu kui ka vana head neli-venda-samal-toolil lahendust.

Miks Broforce osta? Esiteks muidugi sellepärast, et kui sa seda ei osta, siis sa toetad terrorismi. Natukene mõjusama põhjusena võiks välja tuua mängu potentsiaali. Broforce on hetkel veel beeta-staadiumis ning uuendusi laekub pidevalt juurde. Hetkel piirdub põhikampaania Vietnamiga, kuid maailmakaardi stiilis missioonivalik tõotab konfliktikollete lisandumist (näiteks on arendaja Free Lives juba välja kuulutanud Aliensi teemalise missioonipaketi) ja mängu integreeritud level editor tõotab valikut veelgi rikastada. Igal juhul tundub, et tegijatel entusiasmist praegu veel puudust ei ole.

Beeta-staatusest hoolimata mõjub Broforce juba praegu tervikliku tootena ning mänguelamust rikkuvaid probleeme pole. Omaette küsimus on see, kui palju vaheldusrikkust sisu ja mänguvormidesse Free Lives lõpptootesse juurde pookida suudab. Hetkel on Broforce suhteliselt sirgjooneline verest, plahvatustest ja patriotismist nõretav kiire ja vallatu madistamismäng, kuid kas sellest piisab, et fänne võita? Nojah, rumal küsimus…