Firewatch – mitte ainult pelk ellujäämisõudus

Viimasel ajal, või koguni viimastel aastatel, on ellujäämisõudusmängud küllaltki menukaks muutunud. Näiteks on massiline võrgumäng DayZ nüüdseks juba väga kiirelt mängijate hulgas populaarseks saanud ja vaatamata tõigale, et mäng on siiani lõpetamata, on rahvas kärme seda endale hankima. Puudu ei jää ka DayZ edu ja stiili kordavad uued uustulnukad nagu näiteks State of Decay, Nether ja Rust.
DayZ’d ja ka teisi samast riidest lõigatud ellujäämismänge iseloomustab raskepärane strateegiline lähenemine, et vägivaldses keskkonnas rohkem kui päeva või kaks elus püsida. Mängija on sunnitud pidevalt otsima läbi kõikvõimalike varjualuseid ja ehitisi, et leida ükskõik mida, mis aitaks tal elus püsida. Lisaks armutule keskkonnale ähvardavad üksikut rändurit ka teised mängijad, kes kipuvad pea alati olema üsnagi vägivaldse iseloomuga.

Mõni aeg tagasi saabus Steam Early Access sektsiooni varajases alfa-staadiumis esimese vaate ellujäämisõudus The Forest, mis nõuab mängijalt suure ja laia saare avastamist, elus püsimiseks vajaliku toidu otsimist ning samuti ka ajutiste eluasemete ehitamist. The Forest simuleerib lennuõnnetuse järel üksikule saarele sattunu meeleheitlike pingutusi püsida elus armutus ja vaenulikus keskkonnas. Ka The Forest’i eel ja järel ilmusid riburadapidi üsna sarnase ülesehitusega ellujäämisega tegelevad mängud, mis asetasid mängijad limiteeritud ressurssidega keset pahatahtlikku maailma. Olgu näideteks sellised nimed nagu 7 Ways to Die, Miasmata või kasvõi suurepärase kunstilise lahendusega Don’t Starve.

Kõik need mängud simuleerivad üsna detailselt ellujäämise raskusi ülikarmides oludes. Siiani on see küllaltki uudne trend olnud vägagi viljakas, sest laialt levivatele esimese isiku vaates tulistamismängudele pakub taoline lähenemine väga palju vaheldusrikkust. Hiljuti saabus aga päris esimene tutvustav treiler esimese isiku vaates mängule Firewatch, kus mängu peategelane on sarnaselt The Forest’ile täiesti ihuüksi paigutatud keset tihedat metsa. Suure kontrastina ei tundugi olevat järjekordse ellujäämisõudusega, vaid aeglaselt, dramaatiliselt ja inimlikult areneva dramaatilise müsteeriumiga, mis ei panusta verejanulistele vaenlastele ega ka armutule keskkonnale.

Firewatch’i loojateks on värske iseseisev stuudio Campo Santo, mis koosneb vägagi andekatest inimestest. Paljud neist on varem löönud kaasa sellistes tuntud mängudes nagu The Walking Dead, Bioshock 2 ja selle DLC Minerva’s Den, Mark of the Ninja ja ka näiteks Gone Home, millest kirjutasid meil nii Ragnar kui ka Sten. Stuudioga on liitunud ka mitmeid filmitööstuse taustaga professionaale nagu Olly Moss, kes on tuntud eelkõige oma ülimalt originaalsete filmiposterite kujunduste poolest. Temale signatuurset stiili on Firewatchi visuaalis teravalt tunda.

Firewatch jutustab loo mehest nimega Henry, kes pageb oma mineviku eest kauge ja erakliku metsa varju. Henry on värske metsavaht 80-ndate aastate lõpu Wyomingis ning tema ülesanne on hoida silm peal, et suursugust metsa ei tabaks sellel kuumal suvel mitte ükski põleng. Henryl ei ole mitte ühtegi kaaslast, ta on ihuüksi keset hunnitut laiuvat metsa omas pisikeses, aga kindlasti üsna mugavas metsavahile mõeldud vaatlustornis. Tema ainsaks vestluspartneriks on kolleeg Delilah, kes paikneb kusagil kauguses teises vaatlustornis, nende ainsaks suhtlusviisiks raadiosaatjad. Delilah on samuti ka kõige tähtsam tegelane kogu mängus – ta on Henryle nii moraalseks kui hingeliseks toeks, kui ka peamiseks katalüsaatoriks, kelle abil me tutvume mõlema karakteriga.

Firewatch taotleb vägagi huvitavat ja eripärast stiili keset õudust ja ellujäämist simuleerivaid esimese vaate mänge nagu The Forest ja DayZ. See mõjub kui värske tuul, sest nii stuudio enda sõnul, kui ka hiljuti PAX Prime’il esitletud demo kirjelduste järgi, on tegu väga rahuliku mänguga, mis panustab eelkõige paeluva peategelase karakteri arendusele, kahe inimese vahelisele suhtele ja ka tohutu suurele keskkonnale, mis peidab endas midagi müstilist.

Firewatch meenutab kirjanik Stephen Kingile omaseid lugusid, kus peategelaseks on heitliku meelega kirjanikud, kes on otsustanud pageda väikesesse linnakesse või totaalsesse üksindusse. Ootamatult avastavad nad alati, et miski nende ümber on valesti ja õige pea on nad mähitud kummastavatesse sündmustesse, mis seavad nende elu ja vaimse tervise suurde ohtu. Ometigi algavad need lood alati väga malbelt ja harmooniliselt, pakkudes tröösti igaühele, kes on suurlinna elust tüdinenud ja igatsevat üksindust, mis pakuks neile hädavajalikku rahu ja vaikust. Samasugust tunnetust edastab ka Firewatch. Tõenäoliselt on mängus peidus ka pöördelised sisulised arengud või ka näiteks vägivalla ilmingutega vaenlasi. See kõik on täiesti võimalik, sest mängust on ainult väga piiratud kogus informatsiooni saadaval.

Kotaku avaldas hiljuti artikli, milles jagati oma muljeid mängu pisikesest demost, kus ilmnes, et tolle põhituumiku moodustab (lisaks kaunile avastamisväärt metsale ja peategelase rikkalikule üksindusele) võimalus lahendada peategelase ümber toimuvat läbi mängija endi tehtavate valikute – olgu selleks siis erinevate situatsioonide iseseisev lahendamine või Delilah’ga suhtlemine, otsustades ise mis moodi ja kuidas dialoogi suunata. Siinkohal tundubki, et suure osa mängu mehaanikast võtab enda alla suhtluspõhine valikute tegemine ja eri situatsioonide lahendamine. Nii põhilise tegevuspaiga üksildase, kuid rahuliku atmosfääri, kui ka pealtnäha kompleksete tegelaste ja inimsuhete poolest on Firewatch nagu ehtne vastumürk kiirelt iseennast kopeerivatele ja üha jõulisemaks muutuvatele trendidele.

Lühidalt kokku võttes oleks Firewatch  justkui esimese isiku vaates The Walking Dead. Suurim erinevus on aga selles, et lugu ei juhi ega piira mängijat, vaid on mängija ja peategelase ümber, olles valmis iga hetk edasi arenema. Lisaks The Walking Dead’i suhtluspõhisele mängumehaanikale meenutab Firewatch ka ennist mainitud ellujäämisõudust The Forest, mille suurim väärtus seisneb vabal liikumisel ja tegutsemisel, et vaenlasi ja loodust enda ümber taltsutada. Firewatch ongi justkui kokku löönud nii sisupõhise ja suhtluskeskse The Walking Dead’i kui ka seiklusjanulise ja laialdase maailmaga The Forest`i. Kõige tipuks ei taotle mäng visuaalses mõttes väga realistlikku nägemust, vaid panustab Olly Mossile omase pehme joone ja värviga omapärasele visaalsele maailmale. Tänu sellisele lähenemisele on Firewatch teistest selgelt eristuv ja paistab lausa kaugelt silma igaühele, kes otsib midagi uut ja värsket.

Siinkohal oleks paslik mainida, et lisaks Firewatch’ile on tulemas veel üks intrigeeriv esimese vaate ellujäämismäng The Long Dark. Mängust on juba üsna paeluvaid ülevaateid tehtud ja selleski on põhirõhk looduse ja inimese vahelisel konfliktil, aga ilma üleloomulikke või vägivaldseid kalduvusi välja näitavate jõududeta. The Long Dark peaks mängijateni jõudma sellel aastal ja juba selle kuu sees peaks mängul avanema ka Steam’i Early Access.

Firewatch näeb ilmavalgust arvatavasti alles 2015. aastal. Loodetavasti jõuab enne seda meieni kasvõi mingisugunegi varajane versioon. Hetkeseisuga saabub mäng platvormidele Windows, Mac ja Linux.