Kuidas ma tuumasõja üle elanud inimesi ühe päeva abistasin

Möödunud E3 suurimaid üllatajaid ning ka edulugusid (ja samas ka minu mäletamistmööda esimene elektroonilise meelelahutuse messil välja kuulutatud mäng, mis kohe täisversioonina saadavale tuli), oli kahtlemata Bethesda loodud Fallout Shelter – mobiilimäng, mis suutis troonilt lükata seal end mugavalt sisse seadnud Candy Crushi. Hetkel veel vaid iOS kasutajatele, kuid lähiajal ka Androidile tulev mäng on kiiresti lisaks edetabelitele vallutanud ka mängurite südamed. Seal hulgas ka minu. Üheks päevaks.

Ma olen alati proovinud ringiga mobiilimängudest mööda kõndida. Ilmselt peamiselt omaenda nõrkustest teadlik olles, sest tihti neis rakendatavad mehhaanikad mõjuvad mulle laastavalt ning hakkavad ülikiirelt võtma rohkem aega, kui sealt saadav mängulust väärt oleks. Sellest hoolimata laadisin omale koheselt alla Fallout Shelteri, kui olin mängust Bethesda konverentsil kuulnud. Ning juhtus see, mida kartsin. Ma olin täiesti võlutud ning veetsin kordades rohkem aega oma telefoni taga, kui seda tavaliselt teen. Ent seda vaid ühe päeva jooksul.

Fallout Shelter on olemuselt ja visuaalselt stiililt väga sarnane oma suurtemate vendadega. Tuumasõjast laastatud maailmas on inimesed kolinud maa-alustesse varjenditesse, et seal luua uus toimiv ühiskond. Nagu säärastele kardinaalsetele muutustele kohane, ei lähe kõik nii lihtsalt kui plaanitud. Uude elukohta jõudnud inimestel tekivad kiirelt endised vajadused elektri, vee ja söögi järele ning mängija kui varjendi haldaja ülesanne on neile seda kõike pakkuda. Selleks saad ehitada eraldiseisvaid ruume, mis ümbritsevat mitte arvesse võttes võiksid samahästi endises tuumasõjaeelses maailmas eksisteerida. Kuid inimesed harjuvad kiiresti ning hakkavad ühisesse ruumi liiga kauaks jättes sõbrunema, kuni otsustavad, et ümbritsev keskkond on piisavalt turvaline laste saamiseks.

Tasuta mobiilimängudele omaselt tekib kohe küsimus, kuidas Bethesda mänguga raha teenib. Mängusiseselt on võimalik osta päris raha eest lõunakarpe, mille avamisel on sealt võimalik leida erinevaid kaarte, mis annavad mängusisest valuutat ehk korke, relvi, riietusesemeid ning erinevaid tegelasi. Neid samu lõunakarpe on võimalik teenida ka mängusiseste saavutustega ning eriti just alguses pakub Fallout Shelter neid mängijale ohtralt. Loomulikult selleks, et saaksime aru, kui hea kraamiga on tegemist ning oleksime nende eest nõus raha välja käima. Kuid tuleb rõhutada, et erinevalt nii mõnestki teisest mängust, on Fallout Shelterit võimalik väga vabalt ka pärisraha kulutamata nautida.

Kuid tulen nüüd oma kirjutisega tagasi algusesse: miks ma nautisin Fallout Shelterit vaid ühe päeva? Kas sellepärast, et otsustasin juba nii kiirelt, et hakkan oma isiksuse nõrkadele külgedele alla vanduma ja sõltuvusse jääma või lasin end sootuks võõrutusravisse sisse kirjutada? Ei, vastus on tunduvalt lihtsam ja midagi sellist, mille kohta minul ei õnnestunud väga infot veebiavarustest leida. Minu nutitelefonil, iPhone 4s, jooksis Fallout Shelter lihtsalt nii halvasti – pidevad kokkujooksmised ja mängust välja viskamised päädisid sellega, et ma ei saanud enam mängu üldse käima. Samas olen lugenud kommentaare, kuidas inimesed rõõmustavad, sest antud mäng pidi näiteks kolmanda põlvkonna iPhone’idel jooksma laitmatult. Ja kui nüüd täiesti aus olla, siis andsin ma pärast tulutuid katsetusi saada ühendust oma tuumavarjendis elavate abivajajatega lihtsalt alla. Ma teadsin, et nad ei saa ilma minuta selles karmis maailmas hakkama ning ma ei tahtnud, et mu süda murduks, kui näen neid kõiki õnnetute ning surnutena.

Nii palju läks mulle Fallout Shelter ning selle mimimalistlik ühiskond korda.