Forza 6 pakub nauditavat sõidukogemust

Ma tunnistan kohe alguses ausalt üles, et ma ei ole just kõige suurem autosimulaatorite armastaja. Üldjuhul meeldib mulle sõidumängude puhul pigem arkaadilikum ja vabam lähenemine, mida on mulle pakkunud näiteks maailma parim automäng Burnout Paradise ning isegi Forza seeria nime kandev Horizon 2 ja selle „Fast & Furious“ teemaline lisapakett.

Samas ei ole kõnealune sari mulle võõras, kolmas mäng sai omal ajal üllatavalt rohkelt minupoolset tähelepanu ning tänase päevani leian end mõnel päeval selle juurde naasmas. Peamiselt sel põhjusel, et karjäär on niivõrd mahukas ning see pole mul siiani läbitud. Kuigi Forza 5 on mul täiesti olemas, ei tekkinud tolle mängu puhul kordagi seda sama pühendumust, mida kolmas osa suutis esile manada. Forza 6 demoversioon suutis mind (endalegi üllatusena) koheselt võluda.

Demo ei raiska väga palju aega ning viskab mängija peatselt autorooli ja saadab rajale. Sellele eelneb nüüdseks vist juba traditsiooniks muutunud lühike videoklipp nö reaalsete inimestega, kus väike poiss viskab põllul kivi ja mahe naishääl jutustab taustal, kuidas kiirus on oluline. Neiul on õigus… osaliselt, sest, nagu päris eluski, ei vii ainult gaasipedaali tallumine võidule. Eriti nüüd, kui Forza 6 pakub võimalust sõita vihmastel radadel, mis reaalselt ka auto juhitavust mõjutavad. Selle valusa õppetunni sain hetkel, kui kiirustades läbi lombi sõitsin ning seejärel end rajapervelt leidsin. Üleüldises pildis tundus kogu sõidukogemus mõnus ning, eeldades, et ei sõida nagu metslane, ka üsna sujuv. Visuaalselt näeb mäng taaskord vapustav välja ja ka heliline pool on meeltmööda, eriti just muusika, mis kruvib pinget üles. Kindlasti oskavad spetsialistid demo rohkem lahata ja laiali harutada, ent mulle kui pühapäevasõitjale, jäi positiivne mulje.

Forza Motorsport 6 ilmub juba järgmisel nädalal, 18. septembril ning üle pika aja on mul kiusatus ühe automängu peale raha raisata.