Titanfall Open Beta

Ma pean tunnistama, et kuigi idee suurtest, linna vahel trampivatest robotitest ja  action-t täis tulistamismängust tundub sigakõva, siis paljude inimeste esmakirjeldus „Titanfall“-st kui „Call of Duty“ kloonist sundis mind mängule ettevaatlikult lähenema.

Minu viimane korralik „Call of Duty“ mängukogemus lõppes „Modern Warfare 2“-ga ning sellele järgnenud „Black Ops“ tappis minus täielikult igasuguse usu  sellesse mänguseeriasse. Kui MW2 oli parajalt lõbus mäng, mida oli hea sõpradega online– režiimis mängida, siis „Black Ops“-s oli  kohutav spawnsüsteem, halb lahinguväljade ülesehitus ja totralt palju probleeme ühendusega niivõrd märulirohke mängu kohta.

Respawn Entertainment, mis olles osake Infinity Ward-st ja loonud sellise mängu nagu „Call of Duty: Modern Warfare 2“, toob nüüd turule uhiuue ja originaalse sisuga tulistamismängu „Titanfall“. Praeguse OPEN BETA nädala jooksul mänguga tutvudes, tundub tegemist olevat pigem piiratud demoga, mitte arendusprotsessis oleva mängu versiooniga.

Sisu poolest paistab kõik vägagi valmis olevat: sihtimine ja liikumine on mõnusalt kiire, sujuv ja eelkõige väga tuttav,  mängu kokkujooksmist või glitch-e ei ole esinenud ning mäng jookseb ka vanemate arvutite peal üpriski hästi.

„Titanfall“ kooneb peamiselt 6-liikmeliste meeskondade vahelistest online lahingutest kus mõlemal meeskonnal on toeks arvuti poolt juhitud, kergelt juhmid lahingukaaslased. Selline formaat tagab pidevalt muutuva ja kaosehõngulise lahinguvälja, mis omakorda oluliselt tõstab mängu tempot ja suurendab taktikaliste käikude võimalusi. Pärast mõningast teravmoona rakendamist saab mängija orbiidilt alla kutsuda päris oma titaani, mille sisse ronides avaneb täiesti uus vaatenurk parajasti käivale lahingule. Üllataval kombel on titaanide ja mängijate vahelist tasakaalu päris hästi hoitud: piloodid saavad ennast peita ehitistesse ja titaanide pihta rakette tulistada, Titaanid võivad seevastu jalgade all siiberdavatele pilootidele lihtsalt peale astuda või siis täpse lasuga vastase eluküünla kustutada. Relvade kasutamisel pole peaaegu üldse tagasilööki, seega saavad mängijad igavesti mööda kaarti ringi joosta ja lennata. Titaanid tunduvad just parasjagu rasked ja kohmakad olevat ilma, et see rikuks lahingumöllu sujuvust, kuid samas ei tee mängitavust liialt tüütuks. Kõik need elemendid kutsuvad esile häid, mõne aasta taguseid, mälestusi.

Kokkuvõteks ütlen, et  tegemist on ühe parima „Call of Duty“ klooniga. Erinevus seisneb vaid selles, et „Titanfall“-i on lisatud hiigelsuured robotid, raketiheitjad, palju vertikaalsema ülesehitusega lahinguväljad, parkour-i stiilis liikumine, jet-pack-d, nähtamatus, smart-püstol, uued game mode-d, titaanide ja mängija vaheline sünergia AI näol, taustal pidevat lahingut pidavad arvuti poolt kontrollitud sõdalased mõlemas meeskonnas ja palju muud tuleviku lahinguväljale omast. „Titanfall“-s   puudub  ka klassikaline üksikmängu kampaania, mis tuletab meelde mängu „BRINK“ lähenemist multiplayer shooter valemile.

Level1 jääb ootama 13. märtsi, et osta  mängu ametlik koopia , seniks aga lähen istun tagasi oma titaani ja võtan betast viimast.

Video