ARVUSTUS: Goat Simulator

Goat Simulator oleks kui paroodia kõikidest isehakanud ja suures osas mängitamatutest simulaatoritest nagu näiteks Woodcutter, Garbage Truck ja Street Cleaning Simulator. Siinkohal pean muidugi mainima, et on olemas hulganisti suurepäraseid simulaatoreid nagu Euro Truck või siis Flight Simulator.
Goat Simulator pole kaugeltki mitte esimene mäng, mis teeb nalja oma žanri üle. Eelmisel aastal oli selleks Surgeon Simulator 2013, ühtlasi oli tegu ka aasta kõige naeruväärsema kogemusega. Goat Simulator ilmus levisse ametlikult 1. aprillil. Juba see ütleb nii mõndagi.

Goat Simulator viib paroodia ja žanri üle ironiseerimise veelgi kaugemale – mäng on katkine, poolik, kuid töötab täpselt nii palju, et oleks mängitav. Kitse simulaatoris ei saa muru näksida, piima anda, farmis ringi vantsida ega oma järglaste eest hoolitseda, aga võimalus on kõike ainult pealöögiga lammutada või surnuks peksta, ebamaiselt pika keelega saab autosid, kive, inimesi ja kõike, mis pole kinni löödud, kaasa tassida.
Lisaks on võimalus jetpackiga ringi lennata ning teha inimohverdusi kitsede kuradile ning sündida ümber deemon-kitsena või siis siseneda salaukse kaudu kitsede kuningriiki, nõuda endale oma troon ja kutsuda esile justkui selgest taevast ilmuvad jüngrid. Alguses ma ei mõistnud, kuidas peaksid jüngrid ellu jääma kui nad kukuvad otse taevast vastu maad surnuks. Hiljem selgus, et deemon-kits suudab surnuid seestada.

Mängus on peidus terve hulk kummalisi võimeid. Kõike ei pruugi kohe leida, aga ei tasu alla anda. Kaart pole liiga suur ning iga võime on ausalt öeldes avastamist väärt. Menüüs on võimalik anda kitsele erinevaid mutatsioone nagu näiteks asendada väike tõmblev kitseke suure majesteetliku tõmbleva kaelkirjakuga.
Miks kitseke ja kaelkirjak tõmblevad? Sellel lihtsalt põhjusel, et mängu füüsika on olematu – vaese kitse keha ja eriti just pea tõmbleb nagu oleks see kurjast vaimust vaevatud. Kitse saab panna määgima, jooksma, tagumiku mööda maad lohistama ning autodega kokku puutudes saab vaadelda oma suurejoonelisi õhulende aeg-luubis. Täpselt nii. Kitsel on võime aja kulgu aeglustada, aga miks mitte? Kui juhuslik viga võib kitse Maa orbiidile lennutada, siis miks mitte vaadata seda muljetavaldavas aegluses.

Mängu loojateks on Coffee Stain Studios, kes on tuntud eelkõige FPS tornide kaitsmise mängude Sanctum ja Sanctum 2 poolest. See kõik muutus, kui nad lasid veebi lahti nende sõnul naljana tehtud demo hullunud kitsest. See oli katkine, kole, algeline ja naeruväärne „mäng“, kuid rahvas tõusis üles ja nõudis seepeale täismängu, mille eest oldi valmis ka raha välja käima. Stuudiot tabas selline vastuvõtt suure üllatusena ning natuke aega hiljem ilmuski täismäng ja see on täpselt sama katkine, vigane ja mängu lõhkuva füüsikaga nagu demogi. Rahvas hullus ja vahepeal oli see Steamis veebipoes üks populaarsemaid mänge.
Ligi 10 euro eest on võimalik osta mäng, mille kirjelduses ütleb stuudio välja, et tegu on lolli mänguga ning inimesed peaksid oma raha kulutama palju arukamalt näiteks hularõnga, telliskivide või siis tõesti reaalse kitse peale. See aga ei takistanud kedagi ja nüüd on võimalus kitse igapäevaelu reaalselt kujutav mäng soetada igasse koju.

Stuudio lubas kitse seiklused totaalselt mängitamatuks muutvad vead parandada, aga kõik muu jätab selliseks nagu mängijad seda soovisid – mõttetu, halb, katkine, aga kuratlikult lõbus. Mängul on ka Steam Workshop tugi, mis tähendab seda, et mängijad ise parandavad vigu ja loovad uusi võimalusi mängust viimast võtta. Mai keskpaigus peaksid ilmuma ka uued mudelid kitse jaoks, uus kaart ning mitmikmängu võimalus kuni 4 mängijaga kaheks jagatud ekraanil.

Goat Simulator ei oma otsest eesmärki. Loost ei saa siinkohal küll rääkida, aga nii palju võin öelda, et miskipärast väga kuri (tõenäoliselt isa probleemid) kits elab rahulikult oma aedikus, kuni hetkeni, mil avastab, et tal on üleloomulik võime hävitada kõike, millega kas või natukenegi kokku puutub. Nii saab alguse kaos, anarhia ja kitse hirmuvalitsus mägedevahelises unises linnakeses. Kitse eest pole kaitstud isegi mängu loonud stuudio. Nimelt on võimalik kitsena ronida Coffee Stain stuudio peakorterisse ja hoolitseda selle eest, et nad enam mitte kunagi ühtegi mängu ei teeks. Ühtlasi saab mängustuudios proovida ka minimänge nagu Flappy Goat – väikese pikslilise kitse lennutamine on täpselt sama frustreeriv kui linnukese tiibade lehvitamine algses Flappy Bird’is.

Goat Simulator omab ühte eesmärki ja selleks on piiritu lõbu kõige hävitamisel või siis pigem sõbralikul müksamisel. Ainult, et see müksamine võib tervisejooksja lennutada päris kõrgele. Laastamistöö eest jagatakse punkte, mida pole raske koguda, sest iga juhusliku asjaga kokku puutudes laotatakse punkte nii palju, et ühel hetkel ei peagi midagi tegema, aga punktisumma ikka suureneb.

Mängijale antakse ette ka ülesanded, mis alguses piirduvad küll näiteks batuudi peal hüppamisega, kuid hiljem nõutakse juba palju keerulisema ülesehitusega missioonide sooritamist. Bensiinijaama müksamine tekitab näiteks tervet linna raputava plahvatuse, aga kõikide nende võimaluste juures pole kahjuks võimalik peatada tänavatel kihutavaid autosid.
Goat Simulator on mänguna rumal, mõttetu, vigane ja poolik, kuid kõikides nendes puudujääkides peitub ka mängu suurim lõbu – ajaveetmiseks ideaalne meelelahutuslik anarhia, mis lubab välja elada meis kõigis pesitseva kodustatud kitse ürgse viha.