fbpx

23. ja 24. mail toimunud Eesti esimesel indie-mängude festivalil Mängutis sai juttu teha ka kohalike mängutegijatega. Level1.ee uuris lähemalt mis paneb üht noort inimest mängu tegema, milliste mängudeni on jõutud ning mida teha, et kohalikke mänguloojaid oleks rohkem.

The Doomsday Zone

Mängu tegija: Herman Õunapuu

3

Miks sa just sellise temaatikaga mängu valisid?

Herman Õunapuu: Mulle meeldivad vanad Sonicu mängud mis on Mega Drive’i peal. Kuna internetis on palju saadaval sama temaatikaga sprite ning muusikat, siis mõtlesin et neid kombineerides saan harjutada programmeerimist ja on muidu tore kogemus.

Kas tegu on sinu esimese mänguga?

4HÕ: See on tegelikult minu esimese mängu uus versioon. Esimene kokkupuude tõsise programmeerimisega. Tuli üpris normaalne mäng välja, mis jookseb ka mõnel vanemal arvutil.

Olen tegelikult päris pikalt videomängudega tegelenud. Käisin arvutimängude kursusel, sain teadmisi juurde ning uuendasin ka mängu. Pärast kursust tekkis plaan, et tulevikus võiks juba midagi tõsist teha. See oli siiski pigem katsetus, järgmisena soovin teha midagi originaalset. Hobikorras mängutegijaks saada oleks huvitav.

Mida sinu arvates tuleks teha, et rohkem noori saaksid ja tahaksid mänge teha?

HÕ: Paljudel tekib huvi programmeerimise vastu just mänge mängides, nii tuleb ka idee mänge teha. Kui pakkuda põhikooli õpilastele võimalus ise teha arvutimäng, siis see võib neid õpetada ka programmeerima. Lastele meeldivad mängud, eriti kui saavad selle ise teha ja selle üle uhked olla. Kellel tekib huvi, hakkab asjaga ka tõsisemalt tegelema.