Külaskäik Helsingi arvutite ja mängukonsoolide muuseumisse

Alustan kohe ausalt – mulle tuli suure üllatusena, kui kuulsin, et Helsingis on arvutite ja mängukonsoolide muuseum. See on ju ammu teada fakt, et põhjanaabrid meist mängukultuuris kaugel ees, aga et nii kaugel? Reaalsus on muidugi teine ning Tietokonemuseot on muuseumiks raske nimetada, kui muidugi jätta välja klaasitagustel eksponaatidel olev suur tolmukiht. Tegemist on Ari Tommiska erakoguga, mille on ta kõigile tasuta vaatamiseks välja pannud.

Ari on tegelenud mängukonsoolide ja arvutite kogumisega 1984. aastast. Seda on ka kollektsioonis näha, sest kogus leiduvad vanimad konsoolid ulatuvad seitsmekümnendatesse; aega, mil esimesed mängukonsoolid kodukasutajateni üldse jõudsid. Sealt edasi on külastajatele vaatamiseks välja pandud populaarseid ja mitte nii populaarseid konsoole, arvuteid ning mobiiltelefone. Üheks kaasaegsemaks eksponaadiks saab kindlasti lugeda mängu Call of Duty: Modern Warfare 2 elusuurust kuju, mis eelmisel aastal Los Angeleses paksu pahandust tegi. (Võib kindlalt väita, et tegemist ei ole selle sama kujuga, vaid kaksikvennaga.)

Muuseum on läbi kahe korruse, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks suure väljapanekuga. Nagu eelnevalt mainisin, on tegemist erakoguga ning sellest tulenevalt on ka eksponaate oodatust vähem. Kahjuks puudub ka mängudele omane interaktiivne osa, kui välja arvata üksik nurgas pesitsev PlayStation 2 mängukonsool. Samuti oleks oodanud kogu infot ka inglise keeles. Sõnadest „tyyppi”, „maa” ja „värvit” võivad eestlased aru saada, kuid „ääni” tähendus on mul siiani teadmata. Vähemalt saatsid kogu näituse külastust teleekraanidel vanad mängukonsoolide ja arvutite reklaamid, mis tihti oma ajastutruu olemusega võisid isegi rohkem pilku püüda kui väljapanek ise.

Arvutite ja mängukonsoolide muuseumiga samas majas tegutseb ka Soome tehnikamüügikett Verkkokauppa.com. Vähemalt nii tahaks kirjutada. Tegelikkuses on aga tehnikapood hoone peaaegu tervenisti enda alla hõivanud, jättes muuseumi ilmselgesse kõrvalrolli. Pood kulgeb läbi kolme korruse ning on pindalalt võrreldav Eestis leiduvate ehituspoodidega. Ka sealne mänguosakond on omaette vaatamisväärsus, tõstes esile mängukultuuri laiaulatusliku mõju: ülisuured reklaamid, mängud, plakatid, lisavidinad ning muidugi võimalus mänge proovida.

Muuseum ning tehnikapood asuvad Helsingi Läänesadama vahetus läheduses, mis ei ole ka kesklinnast väga kaugel. Seega, kui keegi peaks minema Soome Tallinki laevaga ning omab tunnikest vaba aega, soovitame kindlasti külastada nii Verkkokauppa mänguosakonda kui ka arvutite ja mängukonsoolide muuseumi.

Loomulikult ei saanud sellisest kohast lahkuda tühjade kätega ning tuli omale osta ka üks viimase aja parimaid mänge!

Kui aga Eesti rohkem kui kuut mängukonsooli omavad inimesed ühendaksid oma jõu, nõu ja mängukogu, kas suudaksime panna kokku põhjanaabritest parema videomängudele pühendatud muuseumi?

Soomekeelset infot muuseumist saab leida siit.