Põgus pilguheit uutele Eesti indiemängudele

Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži tudengid on praktikatöödena maha saanud mitmete huvitavate väikeste indie-mängudega, mida soovijatel on võimalik ka ise proovida. Tasub meeles pidada, et tegemist ei ole lõplikult viimistletud valmistoodanguga ning kõik allpool mainitavad mängud on alpha staadiumis.

The Passage

The Passage’i näol on tegu Limbo-stiilis platformer’iga. Mängija asub hinge rolli, kes on jäänud lõksu meie maailma ja surmajärgse vaimuderiigi vahele. Hinge eesmärgiks ongi murda välja sellest kummalisest vahepealsest reaalsusest ning jõuda lõplikult hauatagusesse ellu. See ülesanne ei ole aga sugugi mitte lihtne, kuna hinge ja igavese rahu vahel seisavad mitmed ohud ja takistused, mis raskendavad tal oma sihini jõudmist.

The Passage on teinud valgusest huvitava mängusisese elemendi – hing peab püsima piisavalt heledana, et valgustada enda ümbrust, kuid valgust kasutatakse näiteks ka uste avamiseks. Ühest küljest on valgus seega ressurss, mida mängija kasutab mängumaailmaga suhtlemisel ja selle avamisel. Teisalt peab mängija ettevaatlik olema, et ta kogu oma heledat kuma tumedatele vaimudele ja ustele ei kaotaks. Sellisel juhul on hinge lootused hauatagusele elule kadunud. Mängijat ümbritsev kottpimedus tekitab alalise ohutunde ning kurjade vaimude punaselt helendavad õelad silmad aitavad veelgi enam kinnistada tunnet, et väike hing on sattunud kohta, kus ta ei ole teretulnud.

Vaatamata veenvale mängusisesele atmosfäärile, on mäng kohati liialt tume ja ühetooniline. Seetõttu on vahepeal keeruline eristada taustast objekte, millele tegelane saab seista ja millel mitte. Tulemuseks on liialdane katse-eksitus meetodi tüüpi kogemus, mida oleks potentsiaalselt võimalik parandada paremini läbimõeldud tasemete disainiga. Tegemist on siiski huvitavat kontseptsiooni kasutava mänguga, mida sooviksin kindlasti valmiskujul proovida.

The Passage’it saab proovida nii veebibrauseris kui ka Windowsi operatsioonisüsteemiga töötavatel arvutitel.

Mängu autoriteks on Carl Reinomägi, Werner Koppel ja Sten Anderson.

Khordalrum the Caveman

See platformer viib meid läbi aastatuhandete tagasi kaugesse kiviaega. Mängija peab aitama koopamees Khordalrumil leida oma lõkke jaoks uut tuld. Tema soovile seisavad aga risti vastu kohalikud metsaelukad, kes on teinud endale ülesandeks sihikindel Khordalrum maksku mis maksab peatada. Tagaigatsetud tuleni jõudmiseks peab koopamees võitlema punaste krabide, suurte ämblike ning mürki pritsivate madudega. Lisaks märkimisväärsele võimele kõrgele ja kaugele hüpata, on Khordalrumile abiks tema nui, viskekivid ning rännakute jooksul leitav söögipoolis ja kivihunnikud, mis aitavad koopamehe elusid ning laskemoona taastada.

Khordalrum the Caveman on oma praegusel kujul üsna lihtsakoeline ning oleks huvitav näha, kas mängu loojad suudavad lõpliku versiooni tuua vaheldusrikkust ja kompleksust. Tehnilise poole pealt esines probleeme vertikaalse liikumisega. Ühelt puu oksalt teisele hüpates jäin tihti detailidesse kinni ning pidin uuesti proovima. Lisaks sellele tundus mulle, et kivid, mida koopamees viskerelvana kasutab, ei tee vastastele mingit kahju. Kuna mäng on alpha staadiumis, on tehnilised viperused mõistetavad.

Seda värvikirevat mängu on võimalik mängida veebibrauseris ning Khordalrum the Caveman töötab ka Windowsi ja OS X operatsioonisüsteeme kasutavatel arvutitel.

Mängu loojad on Kenno Pajumaa, Jan-Eric Kelner ja Martin Kõiv.

Feargasm

Feargasm’i näol on tegu indie-gigandi Slender’i mõjutusi täis õudusmänguga, milles mängija ülesandeks on põgeneda kummituslikult kõhedalt ööpimedusse mattunud saarelt. Peategelase ainsaks kaaslaseks ja valgusallikaks on tema nutitelefon, mille aku tühjeneb aga äredusttekitava kiirusega. Lisaks vargsi aina lähemale hiilivale väljavaatele jääda tontlikus metsasalus pilkasesse pimedusse, hakkab mängitav tegelane aegamööda minetama ka selget mõistust ning võimet ratsionaalselt mõelda.

Mäng suudab korralikult sisendada õõva, sellele aitavad kaasa nii nihestatud optika kui ka algeline graafika. Kahjuks pole suudetud tabada seda hirmufaktorit, millega lõid tabavalt nii Slender kui ka teised vähesed õudusmängud. Samas on õudusžanri näol tegemist ka ühe raskeima mänguliigiga, millega nii mõnedki suured mängustuudiod mööda panevad.

Feargasm’i on võimalik proovida veebibrauseris ning Windowsi operatsioonisüsteemi kasutavatel arvutitel.

Mängu loojateks on Birgit Reidmaa, Rauno Lipp ja Kaur Põldmaa.

Don’t Melt

Don’t Melt on platformer, mis paneb mängijad lumepalli rolli, kelle ainsaks sooviks ning seikluste katalüsaatoriks on saada täiemõõduliseks lumememmeks. Nagu arvata võib, on teekond täisväärtusliku lumememmeni keerukas ja väike valge pall peab oma teekonnal ületama mitmeid erinevaid takistusi. Lisaks ohtude vältimisele peab lumepall oma rännakutel kokku koguma erinevaid lumememme valmistamiseks vajalikke komponente nagu näiteks luua ja porgandi. Mängu kokkupanijad on leidlikult rakendanud erinevaid füüsikalisi efekte – veel, tulel ja lume sulamisel on mängus oluline roll.

Mängus on integreeritud väga oskuslikult füüsika, millest on tehtud omamoodi mõõtühikud. Kui lumepall ei söö piisavalt kiirelt jäätist, hakkab ta sulama. Samuti on palju erinevaid takistusi ja platvormid on ka piisavalt väljakutsuvad. Probleemiks võib täheldada veidi kohmakat liikumist, tihti ei saanud aru, miks lumepall hüppab antud hetkel nii kõrgele ja vastupidi. Samas lumepalliga mööda sooja pinnast ringi rullumine peakski olema teistmoodi, kui oleme tavaliselt videomängudes harjunud.

Don’t Melt’i on võimalik mängida Windowsi ja OS X operatsioonisüsteeme kasutavatel arvutitel.

Mängu üllitajateks on Maarja Peterson, Jaak Luht, Erik Krivorukov ja Andrei Fofilov.

Groovy Something Game

Groovy Something Game’i näol on taaskord tegemist platformer’iga. Eelnevalt mainitud mängudest eristab Groovy Platform Game’i võimalus sõber kampa võtta ja kahekesi mängida. Tegemist on lihtsa platformer’iga, milles mängija ülesandeks on pilvelt-pilvele hüppamine ja õunte korjamine.

Mängu idee on küll väga lihtne, kuid selles peitubki tema võlu. Samuti on muusika ja visuaalia koosmõju piisavalt atraktiivne, et kutsuda veel ja veel edasi mängima. Puudu jääb vaid eristavast faktorist, sest sarnaseid mänge võib leida lugematul hulgal.

Mängu on võimalik proovida Windowsi operatsioonisüsteemi kasutavatel arvutitel.

Groovy Something Game’i loojateks on Martin Mõek, Rain Jõesaar, Kristin-Cally Saar ja Endrik Eensalu.