Life is Strange – elu kummalisus ja ajaga mänglemine

Prantsuse stuudio Dontnod, mille eelmiseks loomeks oli Remember Me, toob ilmavalgusele järjekorras teise mängu Life Is Strange. Gamescomil välja kuulutatud episoodilise struktuuriga ja narratiivipõhine Life Is Strange toob esmalt mõtteisse Telltale Games’i The Walking Dead’i, mis on ka muidugi loomulik, sest enamik uued sarnase ülesehitusega mängud tuletavad automaatselt meelde Telltale’i seniseid edukaid ponnistusi asetada põnevad tegelased ja tihe lugu keset videomängude narratiivi, kus iga sinu valik mõjutab sündmuste kulgu.
Teisalt tekivad seosed ka stuudioga The Fullbright Company ja nende eelmise aasta ühe hinnatuima mänguga Gone Home, mille peamiseks ülesandeks oli anda mängijale minimalistlik, kuid rikkalik maailm ning vabadus uurida ja mõistatada nii palju kui hing vähegi ihkab. Gone Home’i eripärasust aitavad ilmestada ka meil ilmunud arvustused, üks positiivsem ja teine negatiivsem .

Dontnod stuudio esimene teos Remember Me oli 2013. aastast pärit küberpungilik tulevikunägemus mälust ja identiteedist ning võimest neid manipuleerida nii kuidas endale sobib. Remember Me oli kolmanda isiku vaates põnevik, mis püüdis eelnimetatud elementide manipuleerimist siduda oma mängumehaanikaga ja pakkuda samal ajal ka vaheldusrikast mõistatamist, seiklemist ja märulit. Kahjuks oli mäng liialt kohmakas ja keskpärane, et originaalitsevad ideed võidule pääseksid.

Dontnod’i ja maailmakuulsa levitaja Square Enix’i äsja väljakuulutatud Life Is Strange on temaatiliselt sarnane, ent mehaanika poolest kardinaalselt erinev stuudio varasemast püüdlusest konkureerida teiste väga populaarsete kolmanda isiku vaates tulistamis – ja põnevusmängudega. Life is Strange on Dontnod’i enda sõnul narratiivile, karakteritele ja sisutihedusele keskenduv dramaatiline seiklusmäng, milles põimuvad mõistatuste lahendamine, tegelastega suhtlemine ja nende tundma õppimine, ning keskse müsteeriumi järkjärguline lahtirullumine. Mängu keskmes on noor naine Max, kes on üle pika aja taas kodulinna naastes sunnitud lahendama oma endise parima sõbra Chloe’i lähedase inimese kadumise mõistatuse.

Life Is Strange meelitab oma käsitsi animeeritud stiili ja narratiivile keskenduva mängumehaanikaga. Lisaks juba tuttavliku kõlaga elementidele tutvustab mäng ka midagi täiesti uut ehk ajaga manipuleerimist. Nimelt on loo peategelasel ebaharilik võime aega tagasi kerida. Hetkeseisuga tundubki, et mängu võtmeelemendiks ongi ajaga mängimine, et suunata eri sündmusi soovitud tulemuse poole.

Kõik see meenutab lausa vägisi nii The Walking Dead’i kui ka Gone Home’i, aga Dontnod’i tulevane katse pakkuda midagi uudset tundub juba praeguste piltide ja kirjelduste põhjal olevat küllaltki isikupärane ja originaalitsev, et seda seiklust, draamat ja müstikat kombineerivat episoodilist mängu kõrgendatud tulukesega oma huviorbiiti asetada. Tavaliselt ju on nii, et kui esimene kord läheb aia taha, siis teisel korral peaks juba suutma sellest üle ronida. Kui Dontnod’i ühistöö tulemus tundub piisavalt intrigeeriv, siis tasub kindlasti lugeda Gamescom’il esitletud demo kirjeldusi, mida näiteks Joystiq on vägagi huvitavalt ja põhjalikult lugejateni toonud.

Life is Strange jõuab nii vanale kui ka uuele konsoolipõlvkonnale ning ka arvutimängurid on kenasti esindatud.

Allikad: Square Enix, Joystiq