Shadow of Mordor – Jälle üks „Sõrmuste isanda” mäng

Jälle üks Sõrmuste isanda mäng? Kas neid pole juba küllalt olnud? Juba siis, kui tuli teade, et Middle-earth: Shadow of Mordor on järjekordne J.R.R. Tolkieni fantaasiaeeposte põhjal valminud mäng, võis tunda, kuidas Tolkieni  fännid ja kõikide eelnevate, kuigi väga erinevate Sõrmuste isanda teemaliste mängudega tuttavad mängurid kulmu kortsutasid. Olgu, viimastel aastatel on Tolkieni teemaliste lugude mänguadaptsioonid üsna kokku kuivanud ja sellist tulva, millesse võis Peter Jacksoni Sõrmuste isanda filmitriloogia ajal uppuda, enam lihtsalt ei ole. Seepärast kõlaski uudis verivärskest mängust mitte ainult tüütuna, vaid hoopis küllaltki ootamatuna. Koheselt tekkis küsimus, et mida on neil veel võimalik pakkuda, kui niivõrd palju lugusid ja erinevaid lähenemisnurki on juba korduvalt mänguritele nina ette pistetud.

Üllatus oli muidugi seda suurem, kui selgus, et uus Sõrmuste isanda teemaline mäng püüab siseneda hoopis uuele territooriumile, pakkudes täiesti uut ja senitundmatut lugu ning väga teistsugust visuaalsust ja mängumehaanikat. Üllatus seisnes muidugi selles, et Shadow of Mordor on pea laitmatult sarnanev Ubisofti Assassin’s Creed’i seeria graafikamootoriga. Sarnasus oli vahepeal juba nii talumatu, et isegi Assassin’s Creed’i üks arendajatest mõlgutas mõtteid, et kuidas küll see mootor nende omaga niivõrd sarnane saab olla. Olgu, kuidas on, aga uus Tolkieni mütoloogiasse sukelduv mäng näeb tõesti hea välja. Sellist lähenemist pole veel Sauroni ja Keskmaa vabade rahvaste vahelises armutus võitluses kasutatud ja see on just väga hea. Pole kordust, pole probleemi. Kui muidugi kõrvale jätta see õnnetu Assassins’s Creed’i mootoriga sarnanemise teema.

Mängu arendajaks on õudusmängude F.E.A.R ja Condemned ning nende järjed loonud stuudio Monolith Productions, mis muidugi ainult lisab ootusi ja lootusi, et ehk tulevane mäng üllatab rohkem kui ühes kategoorias. Monolith valmistas paar aastat tagasi ka MOBA Guardians of Middle-earth. Shadow of Mordor’i loo keskmes on üksik sõdalane Talion, kes pärast oma pere ja kodu hävitamist sõlmib liidu kättemaksuhimulise vaimu Celebrimboriga, et jõudu koguvale Sauronile ja tema teenritele igavene raev kaela valada. Sellist lugu vähemalt minu kui Tolkieni austaja arvates Sõrmuste isanda romaanides ja üheski teises loos ei leia, aga seda parem ongi, sest siis säilib vähemalt mingigi lootus, et sisuliselt proovitakse näiteks paandunud Tolkieni fänne kuidagi üllatada. Kronoloogiliselt paikneb lugu kusagil Kääbiku ja Sõrmuste isanda triloogia vahelisel alal ehk ajal, mil Sauron püüab õige aeglaselt ja hiilivalt taas võimule pääseda. Celebrimbor oli teaduspärast vägagi kuulus haldjas, kes sepistas valelikule ja salakavalale Sauronile tema kurikuulsad Võimusõrmused. Eks näis, kuidas mäng kõiki neid detaile omavahel kokku sepistab.

Kui võtta arvesse, et Monolithi Middle-earth: Shadow of Mordor on väga vinge graafikamootoriga, mis sarnaneb kohutavalt palju Assassin’s Creedi‘ga ning nii loo kui ka mängumehaanika poolest püütakse eelnevatest Sõrmuste isanda ja Tolkieni teemalistest mängudest erineda, siis ei jäägi tegelikult muud üle kui loota parimat või kui on soovi, siis saab ka alati loota halvimat. Igal juhul on see mäng ootamist väärt.

Huvitav, millal Troonide mängu massilised mänguadaptsioonid peale tungivad? Üks või paar on vahepeal küll ilmunud, aga need kritiseeriti kiirelt maa põhja. Võib olla pärast Telltale’i katset astuda seksi, vägivalla ja reetmise maailma algab Troonide mängu teemaliste mängude pealetung.

Ajal, mil mängude välja kuulutatud ilmumisaegu lükatakse kogu aeg edasi, juhtus seekord vastupidine. Nimelt pidi mäng ilmuma esialgu 7. oktoobril, aga fännide ootusärevuse tõttu ilmub Middle-earth: Shadow of Mordor PS4, PS3, Xbox 360 ja Xbox One konsoolidele hoopis 30. septembril ja arvutile 2. oktoobril.