199. päev

Taaskord tööpostil. Olen siin töötanud juba 199 päeva, peagi saabub tähtis juubel. Mõelda vaid, et varsti olen 200 päeva aidanud pidevalt kasvava linna elanikke ühest kohast teise – kodust tööle, töölt koju või kuhu iganes veel neil minna on vaja. Nii iga jumala päev. Ma ei kahetse midagi. Ma armastan seda ametit ja vaatamata mitmetele nappidele pääsemistele, mis mind kogu selle aja vältel on pidevalt kummitanud, olen ma tehtud valikuga igati rahul. Metrooliinide rajaja ja haldaja ametipost ei olnud mulle kunagi tundunud põneva ja väljakutseid pakkuva tööna, vähemalt mitte minu jaoks, aga ometigi siin ma olen ja naudin igat päeva nagu see oleks mu viimane.
Kummaline nii mõelda, aga ometigi ütlen ma seda siiralt, ilma igasuguse kahetsuseta. Ma ei soovi, et see kunagi lõppeks.

200. päev

Oli ilus retk, aga nüüd tundub, et tähtsa juubelipidustuse asemel tabab mind hoopis kõikehävitav krahh. Kõik metrooliinid on umbe jooksnud. Linn kasvab liiga kiiresti. Täiesti võimatu on sellise tempoga ühes rütmis püsida. Kõik laguneb minu ümber. Metroopeatused on pilgeni inimesi täis. Ma ei ole võimeline enam seda kõike haldama. Silme ees on nii värviline, et ma ei suuda enam keskenduda. Tänu linnaelanike plahvatuslikule kasvule ei suuda ma enam lihtsalt uusi metrooliine luua. Ma ei isegi ei tea, kus üks liin algab ja teine lõppeb.
New Yorgi sadama metroojaam on nüüd kohe-kohe täis saamas. Mul on sellel liinil neli rongi liikvel, aga ometigi ei suuda need inimesi ära vedada. Jah, nüüd on lõpp. Metroojaam sai täis. Kõik minu 200 päeva lendas hetk tagasi vastu taevast. Minu töö on luhta läinud. Minu loodud liinid suletakse ja mina olen ilma tööta. Mäng läbi.

Õnneks saan ma kohe kõike uuesti alustada. Pole probleemi. Teen veel ühe katse ja seekord proovin vastu pidada rohkem kui kõigest 200 päeva. Ma arvan, et järgmisena proovin uuesti ehitada Pariisi metrooliine ja seekord olla veel parem. Kuidas on see võimalik? See on väga lihtne. Metrooliinide haldaja ametit pakub meile minimalistliku disaini, nupuka mehaanika ja toreda visuaalse lahendusega metrooliinide rajamist simuleeriv Mini Metro. Tegu on väikse, aga tegusa indie-mänguga, mis pakub võimalust luua ja kontrollida kiirelt kasvavale linnale tihedalt jooksvaid metrooliine.
Mäng on kiire ja nõuab küllaltki kärmeid reflekse, sest metrooliine pead sa nobedalt ja taiplikult eri värvi joontena valgele kaardile tõmbama. Uusi peatusi tekib nagu seeni pärast vihma ja suurlinna elanikud kogunevad kiirelt peatustesse, nõudes rongide kärmet liikumist. Vastasel juhul on peatused täis ja mäng lõppeb.

Esimestel nädalatel on metrooliinide eri värvi joonte tõmbamine igati lihtne, aga mida rohkem päevi möödub, seda keerulisemaks muutub uute liinide tõmbamine ja olemasolevate kokkuklapitamine, et tagada metroojaamades võimalikult kiire rongide läbikäidavus. Kui möödas on juba viis nädalat, läheb silme ees eriti kirjuks ja siis on vead, nagu jaamade ummistumine ja rongide vähesus, väga lihtsad tulema. Kõik sõltub mängija oskusest piiratuid ressursse arukalt kasutada. Mini Metro põhinebki loogikal ja mängija taiplikkusest aina kasvavast segapuntrast aru saada. Värviliste joonte tõmbamist ja peatuste kontrolli all hoidmist saab praktiseerida mitmes linnas..
Varem või hiljem saabub krahh niikunii. See polegi nii tähtis kui mängija pingutuste tulemused, mis lubavad hiljem imetleda mitu päeva ja mitusada inimest suutsid keset suurlinna oma värvilistel liinidel ja rongidel edasi-tagasi kärutada.

Olgugi, et Mini Metro on hetkel saadaval Steam Early Access sektsioonis, on see pisike indie juba praegu igati väärikas tervik. Hetkel on mängitavad ainult kolm linna – London, Pariis ja New York. Samuti on täielikult puudu ka muusika ning kolmest eri mängustiilist on vaba ainult üks. Võib kiirelt järeldada, et justkui ei pakukski Mini Metro erilist vaheldusrikkust, vaid tüütab hoopis kiirelt ära. Seda ei ole õnneks juhtunud ja praeguse versiooni põhjal tahaks ainult veel ja veel seda nauditavat ja mõnikord ka vägagi närviajavat metroorajamissimulaatorit katsetada.

Kuna mäng on alles arenduses, võib ainult loota, et tulevased uued mängustiilid pakuvad veel suuremat pingutust, et oma metrooliine korralikult hallata. Kõige rohkem tahaks täienevas (või pigem juba täiesti valmis) versioonis näha veelgi rohkem vaheldusrikkust, mis pakuks nii uusi ja huvitavaid kaarte kui ka pisemaid ja suuremaid muudatusi kogu mängumehaanikas, et mängijad saaksid end võimalikult erinevaid teid pidi proovile panna.

Mini Metro näol on tegu mänguga, mida soovitan julgelt, sest tegu on vägagi õnnestunud pead ragistama sundiva meelelahutajaga.Tasub silma peal hoida ka mängu arendajate blogil, kus nad teevad sissekandeid projekti senise ja edasise arengus suhtes.