Universe Sandbox ²

Universe Sandbox ² on interaktiivne kosmose ning gravitatsiooni simulaator, mida kasutades saame näha gravitatsiooni mõju universumis olevatele objektidele, jooksutada simulatsioone planeetidest, tähtedest, päikesesüsteemidest ja galaktikatest ning panna erinevad taevakehad üksteisega kokku põrkama. Samuti saame kontrollida gravitatsiooni ja aega ning muuta kuude, planeetide, tähtede ja muude taevakehade parameetreid (mass, raadius, temperatuur jne).

Erinevalt enamikest teistest kosmose simulaatoritest, kus saab vaid vaadata planeete, tähti ja muud, saab Universe Sandbox’is neid ka ise juurde lisada, muuta ning hävitada. Võid näiteks lisada tähe meie päikesesüsteemi ja vaadata, kuidas see planeedid nende orbiitidelt rebib, võid saata Maa poole asteroidid ning jälgida, kuidas need selle elamiskõlbmatuks muudavad, võid rebida katki Saturni rõngad, lasta õhku Päikese ja veel palju muud.

Simulaatori algelise esimese versiooni kirjutas selle autor Dan Dixon 1993. aastal. Idee revideeriti 1997. a ning esimene kolmemõõtmeline versioon loodi 2000. a. Tööd jätkati 2007. a ning see kestab siiamaani. Esimene täisversioon tuli välja 2008. a, teine versioon 2010. a ning kolmas versioon – olenemata nimest (²) –, millest praegu vaid alfa väljas on, plaanitakse välja lasta millalgi enne selle aasta lõppu. Enne 2011. a töötas projekti kallal ainult selle autor, nüüdseks aga on selle taga juba väike meeskond, mille tõttu uuendused loodetavasti kiiremini tulevad. Potentsiaali on antud simulaatoril igatahes palju.

Võibolla on üheks näiteks Universe Sandbox’i võimsusest see, et selle esimest täisversiooni kasutati Discovery Channel’i dokumentaalsarja Cosmic Collisions ühes osas, et galaktikate kokkupõrkamist simuleerida. Või siis näitab see vahest vaid seda, et Discovery Channel on laisk ja kasutab 3D modelleerimise ja animeerimise asemel hoopis kordades odavamat ja lihtsamat lahendust.

Kuna momendil on väljas vaid alfa versioon, siis on selles kahjuks veel küllaga tõrkeid ja programm jookseb päris tihti kokku. Ning ehkki Universe Sandbox’is on võimalik ka vabalt ringi lennata, ei ole see näiteks võrreldav vabaduse ja võimalustega, mida pakub Space Engine, kuna keskendub siiski rohkem gravitatsiooni simuleerimisele ja sellega mängimisele. Samuti on see tasuline ja kuigi meil on teoreetiliselt palju võimalusi, millega eksperimenteerida, ei suuda see ilmselt just kuigi kaua huvi ülal hoida. Ise eelistan näiteks Space Engine’is rahulikult läbi universumi lennata ja erinevaid tähesüsteeme ning planeedisüsteeme uurida, selle asemel, et neid ehitada või hävitada. Sama ei pruugi aga kehtida kõigi jaoks.

Peamine asi, mis inimesi antud simulaatori juurde meelitab, on tõenäoliselt võimalus asju hävitada. Universe Sandbox’is saab saata näiteks asteroide vastu kuid, kuid vastu planeete, planeete vastu tähti ja tähti vastu musti auke ning jälgida kaasnevat hävitustööd. Peale selle on ka võimalik muuta erinevat planeetide, tähtede, gravitatsiooni ja muu karakteristikat ning vaadata, kuidas selle tagajärjel näiteks Maa üleni ära jäätub, Marss gaasiplaneediks muutub, kuidas tähed plahvatavad ja kuidas üksteisega lähestikus olevad mustad augud moodustavad ülimassiivse musta augu, mille mass miljoneid Päikeseid on.

Üks vahva ning kasulik aspekt on veel see, et saame võrrelda kõikide taevakehade massi, raadiust, temperatuuri jne kolmemõõtmeliselt üksteise kõrvale asetatuna – ja seda vaid ühe nupuvajutusega –, mis teeb näiteks tähtede massi või tiheduse võrdlemise märkimisväärselt meeldejäävamaks ja huvitavamaks kui mõni tulpdiagramm. Tegemist on potentsiaalselt hariva programmiga ka seetõttu, et see on programmeeritud tegelike astronoomiliste andmete järgi ning on enamjaolt oma simulatsioonides üpris korrektne – mõistagi pole võimalik kahe galaktika kokku põrkamise tulemusi päris sajaprotsendilise täpsusega ette ennustada, kuna muutuvaid faktoreid on antud juhul kosmiliselt palju.

Miks aga üldse simuleerida näiteks galaktikate kokkupõrkamist? Noh, peale selle, et see on visuaalselt muljetavaldav, on näiteks ka meie enda Linnutee galaktika, nagu mõned ehk teavad, määratud Andromeeda galaktikaga ligikaudu nelja miljardi aasta pärast kokku põrkama. Pole veel täpselt teada, mis saab Maast ja Päikesesüsteemist sellise kokkupõrke puhul. Tähtede tohutu üksteisevahelise kauguse tõttu ei pruugi tegemist olla ilmtingimata surmava suudlusega; see võib tähendada ka vaid öötaeva mustri muutumist ning ühe hiidgalaktika moodustumist. Mõistagi aurustuvad Maal Päikese aeglaselt kasvava heleduse tõttu ammu enne seda kõik veeallikad, mille tõttu elusolendite eluspüsimine väga ebatõenäoliseks muutub. Apokalüpsis võib tulla muidugi ka märkimisväärselt varem… näiteks mõne asteroidi näol… või siis, miks ka mitte, läbi meie endi. Mitte et universum just paljust ilma jääks, kui me läinud oleme. Mitte et see isegi tähele paneks.