Ülevaade kohalike mänguarendajate seas läbi viidud IGDA uuringu tulemustest

5. detsembril toimus Tartus kultuuribaaris NAIIV International Game Developers Association’i Eesti haru (IGDA Estonia) poolt korraldatud mänguarendajate kokkusaamine. Kohale tuli pea 20 arendajat, kellest valdav enamus olid saabunud Tallinnast, kuid kellele lisandusid veel mõned üksikud huvilised ja toetajad. Oli meeldiv näha niivõrd suurt osaliste arvu ning üsna pea kostus “Oota, sind ma tean!” hüüatusi mitmelt poolt, kui selgus, et internetiavarustes ollakse juba vanad sõbrad. Tuttavate nägude nägemine aitas lõhkuda mänguloojate vahele tekkinud jääd, mille põhjuseks võis olla nii talvekülmus või esmakordsest kohtumisest tulenev kohmetus.

Ürituse ametlikumas osas andis IGDA Estonia eestvedaja Kadri Ugand ülevaate kohalike mänguarendajate seas läbi viidud uuringu tulemustest. Üllatav oli näha, et lisaks 24 Eestis registreeritud Gamefoundersi mängufirmale tuvastas küsitlus veel tervelt 29 kodumaal mängude arendamisega tegelevat ettevõtet. Tegu on laiahaardeliste firmadega, kellel on esindused või kontorid olemas ka välismaal, sealhulgas Ameerikas Ühendriikides, Mehhikos, Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal, Indias ja Hiinas. Sellest tulenevalt on suhteliselt suurel osal ettevõtetest igapäevaseks suhtluskeeleks inglise keel. Eesti arendajatega seotud mänge tuvastas uuring lausa 53, kusjuures žanritest on enim esindatud rolli- ja rallimängud ning hariduslikud mängud. Ei ole üllatav, et eesrindlikult on esindatud kodumaine mobiiligigant Creative Mobile, kelle hõlma alla kuulub jutuks tulnud ettevõtetest kõige enam, 16 mängu.

Siinse mängutööstuse vähesest arendatusest tuleneb aga asjaolu, et üle 70% Eesti mänguloojatest on olukorras, kus peavad toetuma firma ülalpidamisel vaid isiklikule kapitalile. Saab loota, et ka kohalikud investorid taipavad peatselt, kui palju potentsiaali võiks mängutööstusel Eestis olla ning asuvad siinseid arendajaid suuremal määral toetama. Seevastu programmerimisalase taustaga Tartu Ülikooli tudeng John Avila juhtis mu tähelepanu sellele, et võrreldes Eesti mänguloojate olukorraga on Lõuna-Ameerika riikides olud märksa trööstitumad. Mänguarendaja ametit ei võeta tõsiselt ning ka seal puudub selles vallas tegutsevaid inimesi toetav kogukond. Sarnasuseks Eestiga võib tuua võrdlemisi suure palgalõhe, mis garanteerib vähegi heale programmeerijale töökoha mõnes korporatsioonis, kuid teeb mänguarendamisse liikumise väga riskantseks. John osaleb momendil Tartu Ülikoolis arvutimängude loomise ja disaini kursusel ning peab üheks tähtsamaks kohalikelt arendajatelt saadud õpetussõnaks järgmist: “Idee võib ju olla suurepärane, aga alles teostus teeb sellest midagi erakordset”.

Kohaletulnud märkisid, et järgnevate sammudena tuleks muu hulgas Eestis korraldada rohkem arendajatele mõeldud üritusi, luua kohalik Eesti mänge ja mänguarendajaid tutvustav veebisait ning arendada kommunikatsiooni nii Baltikumis kui rahvusvaheliselt. Isiklik kogemus on näidanud, et areng on vajalik ka lokaalsel tasandil, kus info liikumine ja omavaheline suhtlemine võiks olla intensiivsem. Samuti lubas IGDA küsitluselt kogutud tagasidet tõsiselt võtta ning astuda kindlaid samme kohaliku olukorra parandamiseks, näiteks asuda taolisi kokkusaamisi korraldama igakuiselt. Uuesti loodetaksegi kohtuda juba jaanuaris.

Mänguarendajate kokkusaamiselt ei puudunud loomulikult ka see kõige tähtsam – mängud. Edvin Aedmaa demonstreeris kosmosemängu Rogue Ambassador, mis kogus nii kriitikat kui kiidusõnu ja tõmbas arvuti ümber korraliku uudistajate hulga. Lisaks pakkusid huvi Ago Uibo poolt esitletud lihtsad mobiilimängud ja -prototüübid. Näiteks on üks täiesti ametlik Flappy Birdi mehhaanikaga “kivi-paber-käärid” mäng on kätte saadav iTunesist või Google Playst. Jutu käigus sain teada ka huvitava fakti – sidepataljonis pidavat kohtama erakordselt palju programmeerijaid. Seega, kui otsid oma mängufirmasse asjatundjat, kes pole veel panka tööle läinud, siis see on koht, millel tasub pilk peal hoida..

Õhtu oli meeleolukas ning saab vaid rõõmustada, et üks esimesi samme ulatuslikuma koostöö suunas sai astutud edukalt. Selge on see, et huvi kohaliku mängutööstuse arendamise vastu eksisteerib ning avaldab ennast just kõige selgemalt näost-näkku suhtlemisel. Kohtumiseni juba järgmisel korral!