Zombie Run – lihtne, aga lõbus eestimaine 2D-tulistamismäng

Eesti mänguarendaja Indrek Vändrik on lagedale tulnud peamiselt omaenda kätepaariga loodud raske retrotunnetusega 2D-platvormikaga Zombie Run. Indrek Vändrik ja Zombie Run olid esindatud ka möödunud oktoobri lõpus toimunud MängudeÖÖl ning kohale ei tuldud mitte ainult mängu esitlema, vaid selle auks peeti maha ka üks korralik cosplay nagu allolevalt pildilt selgelt näha.

Zombie Run on väga retro, väga 2D ja väga zombiderohke platvormikas. Mängides kerkib silme ette Super Mario, ainult et seente, kilpkonnade ja teiste sääraste sellidele pähe hüppamise asemel tuleb elu eest kõmmutada ontliku korinaga tervitavaid elavaid surnuid. Relvajõuks muidugi klassikaline arsenal, mille hulka mahuvad nii vanakooli käsipüstol, pumppüss kui ka automaat. Kõige tipuks promob mäng ka tervislikku eluviisi, sest zombide kiireks hävitamiseks mõeldud üliinimlikke võimeid saab mängija ainult õunu ja porgandeid tarbides.

Mängu üksikkampaania on klassikaline mitme eriilmelise maailmaga varustatud vasakult paremale jooksmine ja puusalt tulistamine. Silma paistab märgatavalt kobe raskusaste, mis ei luba zombidest üle hüpates tasandeid kiirelt ja labaselt läbida. Nii mõneski kohas tekkis tunne, et kas ma sattusin nüüd Super Meat Boy sarnase indie-mängu otsa või olen ma tõesti nii koba, et ei suuda pealtnäha väga lihtsaid hüppeid sooritada. Kahtlustan viimast varianti, aga öeldakse ju, et probleemi lahendamise esimese sammuks on alati iseenda teadvustamine selle olemasolust.

Zombie Run on lihtne, aga tõhus. Mängu looja rõhutab väga tugeva tooniga, et teose üheks eesmärgiks on (eestlaste) ühisele mitmikmängule taas elu sisse puhuda, rõhutades eelkõige ühiselt mängimise ja üksteisega võistlemise võlusid. Kui praegu on üle võrgu mängimine juba täielik standard, siis ühiselt ekraani ees kogunemine ja võistlemine on vaikselt retrostiiliks muutumas, eriti kui rõhutada ainult arvutimängureid. Samas ei ole ka paanikaks erilist põhjust, sest õnneks on meil sellised mängud nagu eelmisel aastal ilmunud Rayman Legends ja selle minimäng Kung Foot, mis on ideaalne seltskondlikuks mängimiseks. Seega saan täiesti aru tegija soovist tuua inimesed tagasi ühte ruumi ning nad omavahel võistlema tirida.

Zombie Run’i mitmikmäng jaguneb järgmiselt: kuni nelja mängijaga kogu mängu läbimine kas sõbralikku koostööd harrastades või üksteisega võisteldes. Viimasena paistab lisaks silma Battle Mode, mis ei ole midagi muud kui vana hea deathmatch. Isiklikult pakub viimane variant kõige rohkem huvi, sest pisikeste sellidega on alati suhteliselt lõbus lõputult suurel tasandil trallida ja üksteist elu eest kõmmutada.

Zombie Run’iga on suur töö ära tehtud ja peab tunnistama, et see on päris tore, et ka eestlastele pakutakse päris oma väikest, aga ägedat mitmikmängu, mis toob sõbrad kokku ning lubab neile mängimise ajal küünarnukiga ribide vahele torgata.

Kõik vajalik info leidub mängu koduleheküljel, oma raskelt teenitud raha saab mängu eest välja käia aga hoopis siin!