„Vice tegi e-spordist ja videomängukultuurist 5-osalise dokumentaalsarja? Vot see peab juba midagi head olema“, sisendasin endale. Minu jaoks, kes ma pean oma elu igapäevaseks osaks filmikunsti ja videomänge, on mängukultuuri dokumentaalides seni kujutatud harjumuspäraselt ning võiks isegi öelda, et igavalt. Vice’ilt võib oodata aga uue tahu avamist, kuna senini on nad silma paistnud huvitava, alternatiivse ja objektiivse vaatenurgaga meid ümbritsevale maailmale, nende sõnade ehedaimas tähenduses. Vice on 1994. aastal asutatud ajakiri ning veebiväljaanne, mis keskendub kunstile, kultuurile ja uudistele. Nende dokumentaalide ja intervjuude näol on tegemist just selle kõige õigema ajaviitega tühimikus, mil lemmikute anima- ja teleseriaalide uued osad veel väljas ei ole.
Sarja esimest osa on võimalik vaadata Youtube’ist, kõik ülejäänud episoode Vice’i kodulehel.
Vice’i poolt loodud 5-osaline e-sporti käsitlev dokumentaal tiirleb peamiselt ümber ülimenuka videomängu League of Legends ning selle Seoulis toimunud 2014. aasta maailmameistrivõistluste, mille finaali vaatas kohapeal üle 40 000 ning veebi vahendusel üle 23 miljoni pealtvaataja. Need numbrid on märkimisväärsed nii inimestele, kes jälgivad igapäevaselt e-spordi maailmas toimuvat, ning ka saatejuhile, kes on sel teemal täielik võhik. Viie osa jooksul jõutakse League of Legendsi poolfinaalist finaali, uuritakse Korea netikohvikuid ja klubikultuuri, Saksamaal toimuvat mängumessi Gamescom ning professionaalse mängumeeskonna Fnatic sünnipäevapidu nende Londonis asuvas katusekontoris.
Peale esimese osa mõneminutilist vaatamist selgus, et Matt Shea poolt juhitav dokumentaalsari kaldub juba varem nähtu valdkonda. Tegemist on justkui maadeuurija koduvideoga, kes läheb avastama salapärast ja tundmatut videomängurite rassi. Tema uurimisretke saadavad iroonilised laused nagu „nad on oma keldrist välja roninud“. Loomulikult pöörab mängukogukond sellisele suhtumisele selja, mängurid pole intervjuude andmisest huvitatud ning cosplay tüdrukud eelistavad nende enda klanni kuuluva liikme seltskonda saatejuhi omale. Mida siin imestada? Kontrastist tavamaailma ja harjumuspärase ning uue ja imeliku vahel proovitakse luua pinget, mis imelikul kombel kannab kuidagi lõputiitriteni välja.
Mänguritele pakub seriaal huvitava ülevaate e-spordi pealinnaks kuulutatud Seouli mängukultuurist, sealsetest netikohvikutest ning riigipeade suhtumisest videomängude mängimisse kui haigusesse. Külastatakse ka arstikabinetti, mis spetsialiseerub netisõltuvuse ravimisse. Jah, seda tehakse väikese elektrilöögi abil. Teistele pakub dokumentaal uue vaatenurga sellele, milliseks võivad muutuda meie kangelased, kelle vägitegudest räägitakse õhtustes uudistes.
Mängumaailm tegeleb aktiivselt iseenda defineerimisega ja otsib pingsalt kohta, kuhu kuuluda ning see peegeldub ka antud dokumentaalis. Seda väljendub saatejuhi kohmakates naljades ja mänguritest superstaaride oskmatuses vastata küsimusele, kas nad on sportlased või mängurid.
Kõiki dokumentaalsarja osasid on võimalik vaadata Vice’i kodulehelt ning see tunnike, mida 5 osa vaatamine nõuab, ei tohiks kellelgi mööda külge maha joosta, pea sa ennast siis mängumaailma pärismaalaseks või uustulnukaks. Igal juhul tasub valmis olla, nohikukultuur võib maailma vallutada.
Värske ⚡
-
Ludoloogia logi: Tšehhis tehtud tulistamised
Head iseseisvuspäeva, Tšehhi! Tšehhi on mänge loovatest riikidest üks mu lemmikumatest. Seal on läbi aegade …
-
MängudeÖÖ vestlusring: Vaimne tervis ja Rollimängud
Mängimine on tähtsal kohal, et siin segases maailmas tervet mõistust säilitada. Kuidas aga kasutatakse just …
-
Teine Tase 498 × Kes on tugevam: videomäng või mängur?
Sten on viimaste nädalate jooksul mänginud ühte mängu, mis talle kohe kuidagi rahu ei tahtnud …