Gravity Ghost – kireva gravitatsiooni lainetel

Gravity Ghost on peamiselt ühe arendaja Erin Robinsoni mitu aastat kestnud töö vili. Tegu on mänguga, mis toetub peamiselt gravitatsioonijõule ja selle manipuleerimisele, et planeetiderohkes keskkonnas kiirelt ja efektiivselt väiksemaid ning suuremaid puslesid lahendada. Gravity Ghost on pealtnäha lihtne ja minimalistlik indie-mäng, kuid tegelikkuses on välimus siiski üsna petlik, sest nii mängu mehaanika, disaini ja visuaalse poole tase on ühe arendaja kohta küllaltki kõrge.

https://www.youtube.com/watch?v=eSMjkA1Ndms

Gravity Ghosti keskmes on lugu väikese tüdruku hingest, kes lendleb mööda elu ja surma vahelist galaktikat, lahendab puslesid ja päästab armsate loomade hingesid. Tegu on nutika puslemänguga, mis pakub värskust just nimelt tänu oma gravitatsioonil baseeruvale mängumehaanikale. Kohati võib mäng tunduda liiga kaootiline, kuid üsnagi lühikese ajaga muutuvad kõik mängu reeglid selgeks ja loogiliseks. Mehaanika on üks aspekt paljudest, millega peab esialgu harjuma, sest see on alguses üpriski keeruline ja isegi veidi hoomamatu. Selles aga peitubki mängu kavalus – lihtsale, aga väga toredale vormile vaatamata pakub mäng vähemalt esialgu pingelist perioodi, kus tuleb mängureegleid tundma õppida.

Visuaalse stiili ja disaini poolest on Gravity Ghost üsna omapärane. Kogu mäng on üles ehitatud paberanimatsioonile, mida just väga tihti ei kasutata. Kuna mängu keskmes on noore tüdruku hing, mis mööda galaktikat lendleb, siis kumab kõikjalt läbi ka nukralt tumedavõitu toon, mis annab tunnistust värvilise vormi taga peituvast kurbusest ja leinast. Gravity Ghost on väga lastesõbralik, kuigi parajalt keeruline mehaanika ja värvikas stiil peaks sobima tegelikult igale eale. Üllataval kombel on mäng kohati väga sarkastilise huumorimeelega. Gravity Ghost ei võta ennast, oma lugu ja selle erinevaid tasemeid just väga tõsiselt, pigem heidab nende konventsionaalsuse üle kõvasti nalja. Vahel on tõesti tunne, et kuiva huumori poolest tuntud Aubrey Plaza kehastatud tegelane April sarjast Parks and Recreation on sattunud värvilistest toonidest üleküllatud rõõmsameelsese kosmilisse fantaasiasse, millesse ta suhtub loomulikult külmalt ja ükskõikselt, püüdes kogu keskkonda oma sarkasmiga võimalikult palju maha teha.

Alatihti annab teravalt tunda aga ebaühtlane ja katkendlik lugu, mis ei taha mitte kuidagi aina suurejoonelisemaks muutuvat mängumehaanikat, disaini ja visuaali toetada. Kogu lugu on esitatud läbi mälestuste, kuid need on kohati niivõrd lühikesed ja mittemidagiütlevad, et tekib isegi küsimus, miks neid vahevideosid üldse mängu lisada oli vaja. See püüdlikult, aga katkendlikult esitatud narratiiv justkui ei sobi kokku muidu väga toreda ja lennuka 2D seiklusega. Silma paistab ka tõsiasi, et kohati on mäng liiga lihtne. Mängija peab järjest läbi tegema väga palju erinevaid tasemeid, mis kestavad alla ühe minuti. See muudab taoliste tasemete olemasolu vajalikkuse veidi mõttetuks ning õõnestab omakorda omaenda ägedat mängumehaanikat, teisendades huvitava idee kohati väga igavaks.

Kõigele vaatamata on Gravity Ghost andekas indie-mäng ning selle loojal Erin Robinsonil tasuks kindlasti ka edaspidi silma peal hoida.