Not A Hero – Kõikvõimsa Bunnylordi nimel!

Not A Hero on 2D tulistamismäng menuka rulamängu OlliOlli loonud stuudiolt Roll7. See lause peaks ütlema kõigile OlliOlli austajatele ja tolle keerukuse tõttu kannatanutele, et samade arendajate uus mäng on taaskord nauditatavalt piinarikas kogemus. Suures osas vastavad OlliOllist tulenevad eeldused paika, kuid Not A Hero ei ole siiski rulamäng, vaid siiski mustast huumorist, pikslivägivallast ja energiast pakatav pöörasus, mis sobiks võrratuks kaaslaseks Hotline Miami seeriale.

Tegemist on mänguga, kus loevad ainult kiired refleksid ja veelgi kiiremad kuulid. See eredates värvides piksligraafikaga tulistamine annab mängija käsutusse üheksa tegelast. Neil kõigil on erinevaid võimed, et muuta koridorides vaenlaste maha nottimine võimalikult pingeliseks ja efektiivseks. 2D-platvormikana on kõik tasemed mitmekorruselised hooned, kus läbi akende hüpates või traditsioonilisi treppe kasutades tuleb liikuda üles või alla. Not A Hero paistab silma ka seetõttu, et mäng sarnaneb Hotline Miami neoonvärvides pikslimöllule, kuid ometigi ei saa väita, et sarnasused mängule liiga teeksid.

Not A Hero kõige säravamaks küljeks on absurdihuumor, millele on üles ehitatud ka kogu mängu minimalistlik, kuid siiski teravamaiguline lugu tõsimeelsest lillast jänkust nimega BunnyLord, kes soovib maailma lõpu ennetamiseks saada linnapeaks. Et võita hääletajate poolehoid, võtab BunnyLord ette ulja plaani linna kriminaalne põrandaalune välja suretada.

Tasemed on üllatavalt avatud disainiga, mis lubab nii mõnigi kord eksperimenteerida, et muuta mängu läbimine enda jaoks põnevamaks ja loomingulisemaks. Raskustase on pehmelt öeldes üsna karm. Alguses ei paista see väga silma, aga mida lähemale lõpusirgele jõuda, seda sagedamaks võib muutuda olukord, kus ühe õnnetu korrusmaja pättidest puhastamiseks kulub rohkem, kui mitukümmend mängija valitud pikslitegelase surma. Kõik see sõltub muidugi mängijast endast. Tegu ei ole kerge teosega, mida vahelduseks kiirelt läbi teha. Täpsus on aga Not A Hero juures kõige olulisem ressurss. Iga hetk, mil tähelepanu on natukenegi hajevil, võib mängijale saatuslikuks saada. Not A Hero vajab viimaste tasemete läbimisel väga palju tööd, aga taolise mängu puhul on iga hullunud närvirakk kogu seda pöörast rahmeldamist väärt. Kõigele lisaks saab surma saamise korral valida endale mõne teise tegelase, kelle eripärased omadused võivad mängija mängustiiliga palju paremini sobida.

Surma saamise korral algab kogu tase uuesti, salvestuspunkte pole. See sunnibki mängijat pöörama eriti suurt rõhku ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele vaenlaste liikumise ja tasemete ülesehituse suhtes. Mängijale on ette seatud üks põhimissioon ja paar lisaülesannet. Lisaülesannete edukas täitmine tagab BunnyLordi positsiooni ja toetajate märgatavalt kiirema kasvu. Paljud lisaülesanded on ajaliselt piiratud ja nõuavad seega eriti kiiret tegutsemist. Seega ongi mängija võimuses igale tasemele läheneda väga erinevalt: ainult põhimissiooni täitmine ja iseenda elus hoidmine, lisaülesannete täitmine ja riskida oma kiire surmaga või tulla tagasi iga taseme juurde, et kõik tagantjärgi korralikult läbida.

Not A Hero mõjub nagu adrenaliinirohke segu Hotline Miamist ja indiearendaja Tom Francise’i Gunpointist. See tähendab muidugi seda, et Not A Hero on kaval, keerukas ja väga lõbus. Täpselt nagu kaks eelmainitud indiemängu, millega Roll7 värskeima üllitisega on väga lihtne paralleele tuua. Sarnasustele vaatamata töötab Not A Hero täiesti omal tasandil, omamata seejuures mängu unikaalsuse kokkuvarisemist ähvardavaid miinuspooli. Omas kontekstis töötab mäng laitmatult. See paneb proovile, sunnib vanduma ja meelitab täitma kõiki ülesandeid, et aidata sõgedal jänkul edukalt võimule pürgida.

Nii BunnyLord kui ka tema väga erinevate taustadega elukutselised palgamõrtsukad hoiavadki elus kogu mängu sisulist mahlakust. BunnyLord on sõbralik ja muhe sell, kelle jutt nõretab napakast mustast huumorist. Missioonide tutvustamine ning nende edukas läbimine on mängijateni toodud läbi BunnyLordi lõbusate monoloogide, kus ta üksikasjalikult muheledes jutustab näiteks oma vanatädi heaolust, Jaapani maffia liidri maha nottimisest kui ka klounide ja pandakarude päästmisest, et tema valijate lapsed õnnelikud oleksid. Läbi lõbusa loo ja värvikate tegelaste suudab Not A Hero ka kõige argisemad tulistamismängudele omased elemendid, nagu ebamääraste asjade korjamine, muuta meeldejäävaks. Tore on näha, et nende olemasolu põhjendamiseks on isegi veidi vaeva nähtud.

Vaatamata mõningatele liigsetele sarnasustele Hotline Miamiga suudab Not A Hero jääda iseendaks ja pakkuda erutava uue sissekande mustast huumorist, absurdist ja pikslivägivallast läbi imbunud eneseteadlike 2D-tulistamismängude portfooliosse.