Overwatch – ainult üks mäng veel!

Maikuu

Overwatch – Blizzardi uus netipõhine tulistamismäng – on niivõrd äge, et isegi enda podcastis oleme sellest rohkem kui tavaliselt rääkinud mitte ühel, kahel vaid lausa kolmel korral (ja siinkohal ei pea ma silmas neid hetki, mil ainult Ragnar beetat oli proovinud ning siis nädalast-nädalasse sellest muljetas). Visuaalselt meeldis see mulle juba siis, kui Mikk kunagi enda beetakogemust jagas ning oskusi videopildis demonstreeris. Tol hetkel me veel ei teadnud, et mäng oma tee ka konsoolide peale leiab, kuid lootus oli ning seda mainisin ka ise videos. Peale uudist, et PC ei jää Overwatchile ainsaks platvormiks, olin positiivselt meelestatud ning mõtlesin, et ehk isegi prooviks. Mitmed pikad kuud hiljem, kui kohale jõudis avatud beeta, muutus „ehk“ sajaprotsendiliseks kindlaks tahteks, sest kiirelt juurdus minus tüüpiline hea mängu puhul tekkiv moto – ainult üks mäng veel!

Nüüd on täismäng kohal (ja luba ma peatan su enne, kui viitad mu tähelepanu faktile, et tegu on vaid puhtalt mitmikmänguga) ning mentaliteet on jätkuvalt sama. Isegi suurema väsimuse korral ning peale mängu kinnipanemist tuksleb ajusopis mõte, et äkki teeks veel ühe kiire matši. Overwatch on mäng, mida on kerge kätte võtta, end juba pisut raskem selgeks õppida. Kokku pakutakse mängijale hetkel 21 erinevat tegelast, kellega mängida ning nende omavahelise keemia selgekstegemine võtab pisut aega – meedikud on reeglina nõrgad, seega nendel pole eesrindele väga asja, pumppüsse kasutavad Reaper ja Roadhog aga ei ole snaiprid ning peavad suurima kahju tegemiseks vastastele nina alla ronima. Iga tegelase jaoks leidub kangelaste nimistus ka vastumürk, mis neid oskusliku kasutuse puhul kahjutuks teeb. Nurka üles seadnud Bastion võib enda kuulipritsifaasis olles võitmatuna tunduda, ent kaugelt tema pihta tulistavad Widowmaker ja Hanzo suudavad ta kiirelt täpsete laskudega elimineerida. Oma supervõimet kasutav Tracer saab aga kiirelt talle külje alla teleporteeruda, ta tagumiku alla pommi visata ning siis kiirelt ajas tagasi rännates enne plahvatust ohutusse kaugusesse eemalduda. Ja nii edasi, ja nii edasi, ja nii edasi – erinevate kombinatsioonide arv on tohutu. Kõik need sõnad lähevad kirja arvustusse, mis veebis saatuse kombel mustandite nimekirja satub.

Juunikuu

Praeguseks hetkeks on mäng (ametlikult) väljas olnud juba pisut üle kuu aja ning tunded ja emotsioonid on jõudnud paika loksuda. Overwatch ei ole kindlasti täiuslik videomäng, eriti olenevalt sellest, mida üks või teine sellest ootab (seda eelkõige potentsiaalse professionaalse mängimise tasemel), ent üks fakt on vankumatu ning selle võib kivisse raiuda – Overwatch on lõbus ning seda isegi siis, kui leida ennast kaotajate poolelt. Erinevate tegelaste erinevad oskused ja võimed jätavad palju ruumi eksperimenteerimiseks ning lõbufaktor ei ole otseselt isegi mängu tavapäraste reeglite ja ülesehitusega seotud. Weekly Brawl nime kandvad erinevad mängulaadid lisavad uudsust ja värskust, eemaldades vahel selle momendi, kus vahetult enne mängu kangelasnimistut jõllitan ning üritan otsusele leida, millise tegelasega sel korral lahinguväljale tõtata. Kõik need sõnad lisanduvad arvustusse, mis veebis saatuse kombel juba kuu aega mustandite nimekirjas ootab.

Juulikuu

Overwatch sai uue tegelase (ning palju, palju muud), ent minu arvustus, mis veebis saatuse kombel mustandite nimekirjas istub, pole jätkuvalt valmis.

Augustikuu

Mitmeid kuid hiljem pean tunnistama, et ei mängi Overwatchi enam samasuguse innu ja tihedusega kui varem. Samas ei ole muutunud mu mõtted – jätkuvalt on tegemist vägagi kvaliteetse videomänguga, mida arendajad õnneks ka pidevalt hoiavad ja parandavad. Algselt suure kiirusega tõusvad karakteritasemed on muidugi soiku jäänud ning Ranked-mängulaadi jaoks vajaminev number 25 ei ole siiamaani käes. Äsja limiteeritud ajaks kohale jõudnud ja suviseid olümpiamänge tähistav uus mängulaad Lucioball tundub aga niivõrd huvitav, et teen plaane enda graafikus vaba aja leidmiseks. Kahju, et aeg kaikaid kodaratesse loobib ning tööstus uusi ja huvitavaid videomänge vorbib, mis samuti tähelepanu tahavad saada, sest need vähesed korrad, mil olen tagasi Overwatchi manu sattunud, on olnud täpselt samasugused nagu varem – hing ihaldab ühe mängu järele veel!

Minu arvustus aga, mis veebis saatuse kombel kuude kaupa mustandite nimekirjas istus, sai valmis.

Sa just lugesid seda.