Kuidas ma noole põlve sain ehk The Elder Scrolls: Legends

Hearthstone on vaieldamatu liider kui räägime digitaalsetest kogumiskaardimängudest. Logime aga korraks Battle.net-ist välja ja tõmbame vahelduseks tasuta alla Bethesda alternatiivi The Elder Scrolls: Legendsi. See on beetaversioon, mis mõned päevad tagasi kõigile huvilistele testimiseks avati.

Kellele Hearthstone tuttav, see tunneb ära ka The Elder Scrolls: Legendsi – kaartide hulgast leiab käsilasi, sündmuseid, sõjavarustust ja püsivaid efekte. Kõik need maksavad kindla koguse ressurssi (magicka) ning igal mängijal on seda ressurssi alguses üks ühik, igal järgneval korral aga üks rohkem kuni maksimaalse kümne ühikuni.

Mängitakse kordamööda ning eesmärk on vastase elud nulli taguda (alustatakse kolmekümne eluga).
Siiski pole tegu lihtsalt Blizzardi mänguga The Elder Scrollsi maailmas – sügavust lisab kaheks rajaks jagatud mängulaud. Parempoolsele rajale käsilasi paigutades on nad automaatselt järgmisel vastase korral tema jaoks peidus (loe: stealth) ja rünnata saab vaid samal rajal asetsevaid vaenlasi. Muidugi on olemas kaarditekstid, mis seda reeglit ühe või teise kasuks muudavad.

Erineb ka paki ehitus. Siin ei ole kaartide arv fikseeritud ning paki suurus olla vahemikus 50 kuni 70 kaarti. Eks näis, milliseid starteegiaid selline vabadus lisab. Veel on kaotatud tavapärane klasside süsteem ja asendatud värvidega à la Magic: The Gathering. Kokku valikus viit erinevat atribuuti esindavat värvi: punane (jõud), sinine (intelligents), roheline (väledus), kollane (tahtejõud) ja lilla (vastupidavus). Paki ehitusel saab kasutada maksimaalselt kahte erinevat värvi ning ka neutraalseid kaarte. Leia oma kollektsioonis parim sünergia ning pool võitu on juba käes.

Suurimad mängumuutjad on aga ruunid. Igal mängijal on neid viis ning iga viie elu kaotamisel hävib üks. Iga kaotatud ruuniga tõmmatakse pakist kaart ning soovi korral võib selle tasuta mängu panna… eeldusel, et sellel on märksõna prohpecy. See süsteem piirab agressiivset taktikat ning soosib lauakontrolli, mis omakorda tähendab pikemaid lahinguid. Ühtlasi on kahtlaselt hästi välja kukkunud ka üksikmäng. Arvuti vastu harjutamine on täiesti arvestatav kogemus ning tehisliku intelligentsi vastu saab võimeid proovida isegi areenil – ehita pakk suvalistest etteantud kaartidest, kasuta neid targalt ja looda parimat.

The Elder Scrolls: Legends on tasuta mäng (hetkel saadaval vaid PC ja peagi iOS platvormidel) – esimese portsu kaarte saab igaüks tasuta kätte ning lisa saab kas läbides täiesti arvestatava üksikmängu osa või mänguraha eest. Entusiastidele on iseenesest mõistetavalt antud võimalus kaarte ka päris raha eest osta, seda siis paki või mitmekümne kaupa.

Laias laastus on tegu kõvasti süngema ning natukene sügavama mänguga kui seda on Hearthstone. Märksõnu kaartidel on rohkem, käsilasi paigutades on valikuid enam (rajad) ning ruunid võivad iga kell kõik pea peale pöörata. Tulevik seletab, mis sellest ettevõtmisest saab – esimene mulje on igal juhul muljetavaldav.