Tasuta kosmosesimulaator, mis ei ole nagu teised

No Man’s Sky on olnud selle nädala üks populaarseim videomäng. Sellest on räägitud igas meediaportaalis, kus selle kohta on öeldud nii head kui ka halba. Kokkuvõtlikult pole mäng mõeldud kõigi jaoks ning see oleks pidanud reklaamikampaanias selgemaks tehtud olema. Enne väljatulekut räägiti mängust ohtralt, võib-olla isegi liiga palju. No Man’s Sky sai inimeste arvates ülespuhutud, mistõttu need, kes uskusid seda kampaaniat (mis oli genereeritud rohkem fännide kui arendajate poolt), olidki mängus pettunud, eriti kuna teose täishind viib selle indie-mängude alast otse AAA-mängude areenile, kus on väga tugev konkurents. No Man’s Sky suurem ülevaade tuleb Level1.ee keskkonda veidi hiljem, seega lõpetuseks ütleme vaid, et nii nagu Minecraft ei ole kõigi jaoks, ei ole seda ka No Man’s Sky.

Sellise kosmoseränduri-simulaatori väljatulek nõuab ühe teise kogemusrikka simulaatori mainimist, kus inimene võib kogeda Universumit. See on Space Engine.

Space Engine on tasuta kolmemõõtmeline kosmosesimulaator, mille juured on Venemaal, kuid mis on nüüd vastu võtnud abi inimestelt igast maailmanurgast. Teos kasutab päris astronoomilisi andmeid kõikide tähtede, päikesesüsteemide, galaktikate ja galaktikakobarate genereerimiseks. Teadmata Universumi alad genereeritakse mängimise käigus.

Kohe peab ütlema, et Space Engine ei ole otseselt mäng – see on simulaator. Kasutajal ei ole kindlat missiooni, sihtmärki, nõudmisi. Samuti puuduvad ka igasugune progressioon ja mänguosade lukustamine. Kogu Universum on uuritav hetkest, kui faili lahti teete ehk vabalt, ilma füüsiliste ja ajaliste piiranguteta.

Uurida saab meie endi Päikesesüsteemi planeete koos nende kuudega (1 GB simulaatori .exe kõrvale saab tõmmata 16 GB HD- ja 29 GB Ultra HD-tekstuure meie päikesesüsteemi jaoks). Kui minna kaugemale, saab uurida kõiki teadaolevaid galaktikaid, tähti ja eksoplaneete. Näha on ka komeete, asteroide, udukogusid, musti auke. Neid kohti, millest inimene veel midagi ei tea, genereeritakse graafikakaardi abil simulatsiooni jooksul, näiteks erinevate maastikutega planeedid, bisolaarsed süsteemid, vabalt lendavad komeedid ja asteroidid. Maanduda saab igale planeedile, tähele ja astronoomilisele kehale.

Veel üks huvitav tunnusjoon selle simulaatori juures on võimalus aega kiirendada ja aeglustada. Kõikide planeetide ja tähtede orbiidid on füüsikaliste valemitega läbi arvutatud ning aega kiirendades saab näha, kuidas üks või teine kosmiline keha liigub, seda aeglustades või üldse peatades saab aga vaadata nii päikeseloojanguid kui ka päikesetõuse igast planeedinurgast.

Selline kosmosesimulaator sobiks neile, kes soovivad lihtsalt nautida ja uurida teisi planeete, maailmasid, galaktikaid ja kosmost. Space Engine ei paku erinevaid floorasid ja faunasid, nagu seda teeb No Man’s Sky, vaid midagi erinevat, aga samas ka nii sarnast. On aga mõned probleemsed kohad. Selleks, et kontrollskeemist aru saada, on vaja eeltööd teha, lugedes kas Space Engine kasutusjuhendit või uurides sätteid. Mingit õpetamistundi alguses ei tule – kõike peab õppima ise. Samuti vajaksid graafilised sätted arvatavasti muutmist, kuna isegi võimsama masina peal võib näha madalat kaadrisagedust. Need probleemid selliste tasuta projektide puhul ei ole midagi uut – Space Engine ei ole lihtne simulaator, aga umbes 15-20 minutiga saab kõik olulised asjad kindlasti selgeks.

See kõik ei tähenda, et Space Engine ravib No Man’s Sky´st tekkinud haavad kõikidel, kes ootasid midagi sügavamat, kindlasti mitte. Ent kui te ootasite midagi sarnast sellele, mida ma just kirjeldasin, siis tasuks taolist kosmoses seiklemist proovida.

Space Engine on tasuta kosmosesimulaator, mida saab alla laadida siit.

Allikas: SpaceEngine.org