Gravity Rush 2 lendab kõrgelt, kuid ebakindlalt

Gravity Rush 2 on minu jaoks uudne kogemus. Kuigi seeria esimene osa võeti hästi vastu, suutis see minust mööda minna ja seega on järg mu esimene kokkupuude peakangelase Kati ja tema gravitatsioonikontrollimisvõimetega. Pärast umbes viit mänguga veedetud tundi olen jõudnud kogeda nii rõõmu ja põnevust, kuid ka frustratsiooni.

Gravity Rushi keskne idee on huvitav – peategelane, noor neiu nimega Kat, suudab kontrollida oma gravitatsioonikeset. See võimaldab tal sulgkergena läbi õhu lennelda, hõljudes vaenlasi rünnata ning gravitatsioonivälja luues esemeid enda poole tõmmata ja vaenlaste suunas heita. Gravitatsiooni valitsemine on nauditavalt mänguline kontseptsioon, mis on lahendatud edukalt. Kõigest paari nupuvajutusega on võimalik sooritada kiireid ja stiilseid manöövreid ning massiivsed avatud ja mitmetasandilised kaardid panevad mängija pidevalt pilvede vahel üles-alla liuglema.

Noolena läbi taevalaotuse sööstmise teeb veelgi nauditavamaks teose kaunis graafika. Gravity Rush 2 ei taotle fotorealismi, pigem on kasutatud multikalikku lähenemist, mis tundub eeskuju võtvat Studio Ghibli loomingust. Maailm pakatab erksatest värvidest ning kui proloogi lõppedes avaneb mängijale terve pilvedes rippuvatele saartele ehitatud suurlinn, on metropoli ühest otsast teise lendlemine tõeline visuaalne maiuspala. Omapärane kunstiline lähenemine mängib rolli ka narratiivis, kuna Gravity Rush 2 ei kasuta vahevideoid, vaid nende asemel tuuakse dialoogid ja olulisemad loopöörded mängijani kaunilt joonistatud koomiksipaneelide vahendusel.

Esimeste tundide põhjal näib teose lugu nauditav, kuid kohati raskesti jälgitav. Gravity Rush 2 ehitab oma narratiivi esimese osa sündmustele, seega kui see on vahele jäänud, soovitan võtta paar minutit eelmise mängu loo kokkuvõttega tutvumiseks. Vastasel juhul võivad tegelased ja nende motivatsioonid mõneti kaugeks jääda. Pealoole pakuvad nauditavat vaheldust mitmekülgsed kõrvalmissioonid, mis suudavad edukalt teose tegelasi ja maailma lihvida ning süvendada. Missioonide läbimise eest saab klassikaliselt auhinnaks kogemuspunkte, mille eest Katile uusi ja tugevamaid võimeid soetada.

Mitte kõik ei ole aga roosiline ning potentsiaalist hoolimata prantsatab Gravity Rush 2 vahel raskelt tagasi maa peale. Üks suurimaid murekohti on kaamera – ringi lendlemine ja kiirelt erineva nurga all asetsevatele pindadele maandumine teeb pildi kontrolli all hoidmise peaaegu võimatuks. Kui lisame võrrandisse veel kitsad ruumid ning samaaegselt ründavad vaenlased, saame tulemuseks mängu, mis komistab iseenda saapapaelte otsa. Gravitatsiooni kontrollimine on üks teose keskseid elemente, kuid keerukalt kontrollitav kaamera muudab selle muidu nauditava mängumehhaanika kohati äärmiselt frustreerivaks.

Kaasa ei aita ka närvesöövalt tüütud hiilimismissioonid. Gravity Rush 2 võitlusmehaanika töötab kõige paremini suurtes avatud keskkondades, kus kiirelt läbi õhu tuhisedes pahalasi kõrvaldada on stiilne ja nauditav. Seda kummalisem on stuudio otsus lisada mängu missioonid, mis nullivad ära kõik teose tugevused. Gravity Rush 2 mootor lihtsalt ei toeta hiilivat mängustiili – pole võimalik aru saada, millal Kati nähakse; võimatu on teada, kui kaugele ja kõrgele vaenlased vaatavad; kohmakas kaamerasüsteem teeb planeerimise keeruliseks ning märgatud saamine tähendab kohest läbikukkumist. Muidu tempokas ja lõbus mäng muutub ühtäkki tüütuks katse-eksitus meetodil põhinevaks kadalipuks. Jääb mõistatuseks, mis neid missioone disainides loojate peades aset leidis.

Siiski, hoolimata kaameraprobleemidest ja kohati närvesöövatest hiilimismissioonidest, kavatsen Gravity Rush 2 seltsis edaspidigi aega veeta. Tegu on teosega, mille harvad kitsaskohad ei suuda rikkuda muidu mitmekülgset ja kaunist mängu. Gravitatsiooni kontrollimine jääb huvitavaks ideeks, mis muudab liikumise elamuslikuks ja võitlused nauditavalt kaootiliseks ning hoolimata kaamera- ja disainiprobleemidest suudab teose kaunis kunstiline lahendus tuua halli Eesti talve killukese soojust. See on minu arvates igati kiiduväärt saavutus.