Tee endale teene – mängi Headlanderit!

Teate seda tunnet, kui komistate poolkogemata võrratu mängu otsa, mille olemasolust te varasemalt isegi teadlikud ei olnud? Samal ajal, kui imestate, kuidas midagi nii ägedat on suutnud teist märkamatult mööda minna, saab see uus müstiline teos üheks parimaks videomänguelamuseks, mida viimasel ajal kogenud olete. Sellele maagilisele mängule mõtlemine toob näole naeratuse, kuna kinnitab, et mängutööstus ei taandu ainult suurte stuudiote juba aastaid enne väljalaset reklaamitavatele teostele, vaid peidab endas jätkuvalt pärle, mille juhuslik avastamine teeb kogu mänguelamuse kordades nauditavamaks. Seda kõike tundsin mina umbes nädal tagasi, kui mu teele eksis teos pealkirjaga Headlander.

Headlanderi on üllitanud stuudio nimega Double Fine, kelle hõlma alt pärinevad nimekad teosed nagu Psychonauts, Grim Fandango ja Brütal Legend. Kõik mainitud mängud on tuntud totakalt muheda huumori ja naljast nõretava kirjutamise poolest ning Headlander latti alla ei lase. Tegu on 2,5-dimensioonilise metroidvania stiilis mänguga, mis parodeerib oma olustikuga 1970-date ulmesarju. Mängu düstoopilises tulevikus on inimkond surelikkuse minetamiseks laadinud oma teadvuse globaalsesse andmepilve ning lihalike kehade asemel on kasutusele võetud robotid, milledesse on võimalik oma iseloomu probleemideta üles laadida. Õelate kavatsustega tehisintellekt Methuselah on aga salapärastel põhjustel süsteemi enda valdusesse haaranud ning teadvused robotkehadesse vangistanud. Mängija on teadaolevalt universumi viimane inimene, kes tuuakse tagasi teadvusele, et Methuselah õelatele plaanidele lõpp teha. Olukorral on vaid üks konks – kehast on alles kõigest pea, mis on asetatud rakettmootoriga varustatud kiivrisse.

Humoorika looga tuleb kaasa mäng, mis on lausa kriminaalselt lõbus. Peana rakettmootori poolt välja pursatavas tule- ja suitsupilves vastu seinu tonksamine toob alati muige suule, kuid Headlander pakub ka vastaseid, kelle päid on võimalik otsast rebida ja siis ise tühjale kohale maandudes keha enda kontrolli alla võtta. Vaid nii on võimalik ligi pääseda relvadele – pea üksinda rünnata ei suuda, selleks on vaja laserpüstoliga robotkeha. Mitte kõik kohatavad metallmehed ja -naised ei tervita mängijat relvaga, vaid leidub ka sõbralikke tegelasi, kes pakuvad meie kangelasele erinevaid valikulisi ülesandeid. Näiteks pidin mängu alguses üles leidma robotneiu uitama läinud robotkoera. Olles metallpeni asukoha tuvastanud, ei suutnud ma teda aga kuidagi endale järgnema saada. Lahendus oli lihtne ja nauditavalt koomiline – lendasin peana kutsu juurde, rebisin tema pea otsast ning maandusin ta väiksele kehale. Vaatepilt kosmosekiivris suurte vuntsidega härrasmehe peast tillukesel sabaliputaval krantsikehal meeleheitlikult vaenlaste laserirahe all omaniku poole lidumas pani tahes-tahtmata itsitama.

Robotkehad on olulised ka Headlanderi üllatavalt suurel kaardil navigeerimisel, kuna enamik uksi avaneb vaid sama värvi keha jaoks. Need ei ole alati koheselt saadaval ning teekond sihtmärgini lisab seega teosele nauditavalt mõistatusliku elemendi. Ülesannete keerukus ning vaenlaste hulk ja varieeruvus kasvavad mängu jooksul stabiilselt tõusvas joones ning hetkekski ei teki tunnet, et teos ei paku midagi uut ja jääb loorberitele puhkama. Mängu alguses peab rinda pistma vaid üksikute pahalastega, kuid hiljem kohtab neid suuremal hulgal ning nende laserpüstolid tulistavad välja mitu kiirt, mis kõik kaootiliselt mööda ruumi ringi põrkavad, vürtsi lisavad seintele paigutatud kahurid, elektrist särisevad põrandad ja palju muud. Ülesannete kõrgusel püsimiseks on mängijal energiapunktide kogumisel võimalik oma kiivrit ka mitmes erinevas kategoorias tugevamaks muuta. Energiapunktid ei ole auhinnaks ülesannete täitmise eest, vaid asuvad kaardi peidetud nurkades, seega tegelase arendamine eeldab kosmosejaama põhjalikku avastamist.

Ma olen Headlanderi seltsis veetnud umbes neli tundi, kuid tunnen, et pole veel ligilähedalgi mängu lõpetamisele. Viimase saavutusena suutsin välja lipsata Pleasure Portist, kus veniva kõnega hipirobotid pehmetel roosadel narmasvaipadel selili ringi aelesid. Järgmine katsumus saab olema verdtarretav malel põhinev mäng, kus malenditeks on aga vaesed robotid ise. Samal ajal pasundab kahurisüsteemi kontrolliv tehisintellekt hädisel häälel valjuhääldist palveid, et keegi jumala eest korda ei rikuks, sest talle tõesti ei meeldi kedagi tulistada. Ning tulesabaga ringi lendav puhmas vuntsidega vanamehe pea maandus just veetleva naise robotkehale ja teeb parasjagu oma tüdinud metallkaaslase lõbustamiseks eeskujulikke diskoliigutusi. See kõik on Headlander – väljakutsuv, totakas ja kuratlikult lõbus!

Headlander on saadaval nii PC-l kui ka Xbox One ja PlayStation 4 konsoolidel. Tee endale teene ja anna mängule võimalus. Kes teab, äkki komistad sama nauditava kogemuse otsa nagu mina.