ARVUSTUS: Nex Machina

Nex Machina on isomeetrilise vaateväljaga kahe-kangi-tulistamismäng, mis on tehtud Resoguni poolest tuntud Soome mängustuudio Housemarque poolt. Tegu on silmapaistva, ülikiire ja toretseva teosega, mis esitab mängijale väljakutse. Mis teeb aga Nex Machina eripäraseks ja kas see on meie aega väärt?

Põhiline mängumehaanika on väga lihtne – liigu, tulista ja, mis kõige tähtsam, ära saa surma! Karakteri liikumiskiirus on kõrge ning seda põhjusega, sest seisma jäädes astuvad vaenlased koheselt kandadele. Mõnes mõttes tuletas selline lähenemine mulle meelde eelmise aasta ühe parima mängu DOOMi – mõlemas võrdub seisma jäämine surmaga, kuid Nex Machinas saab kuulidest ja vaenlastest ühe nupuvajutusega ka eemale põigata. Tulistamine on mängus samuti oluline, sest noh… ilma selleta vaenlased väga surma ei saa. Need hetked, mil kuulid vaenlaseid tabavad, on mõnusad – tekib motivatsioon tulistada rohkem mitte kohustuse pärast, vaid lihtsalt hea tunde tõttu.

Nex Machinas on ka lisamissioonid, mis seisnevad selles, et kaardi pealt tuleb rohelisi inimesi päästa. Selle saavutamiseks tuleb vahepeal kas kindlaid vaenlasi tulistada või salakaarte aktiveerida. Lisamissioonide olemasolu suudab tulistamist ja kaardi läbimist põnevamaks teha – igal pool on väikesed saladused, mida ei pruugi kaoses kohe märgata või ära arvata.

Ainsaks komistuskiviks kõnealuse mängu puhul on erirelvad ja võimeid parendavad boonused. Erirelvad on kaardilt leitavad võimsad võitlusvahendid, millel on kasutamiste vahel väike ooteaeg. Nendeks on näiteks taimeriga pomm, hiiglaslik laser või raketiheitja. Lisaks neile kolmele on veel n-ö „tark pomm“, mis plahvatab karakteri ümber, ning ka mõõk, millega saab vaenlasi lähedalt peksta. Kokku ongi erirelvi kõigest viis, mis tundub kuidagi niru valik. Sellise kuulipõrgumängu puhul peaks loovus lendama– piisavalt fantaseerides suudaks välja mõelda kümneid ja kümneid relvi… kuid mängida saame me ainult viiega.

Võimete parendamine jättis samuti paremat ootama. Kokku on vaid viis boonust, enamus millest ei muuda mängitavust, vaid pigem kergendavad veidi elu. Jällegi oleks oodanud rohkemat. Teistes kuulipõrgumängudes võib nii relvi kui ka võimeid olla kümneid, kuid Nex Machina on siinkohal sisu poolest veidi maha jäänud.

Alguses võib tunduda, et sisu on Nex Machinas pisut vähe – kokku on viis maailma, milles on umbes 10 erinevat kaarti, iga maailma lõpus on aga üks (põnev) boss. Salvestamiskohti ei ole , alustades Nex Machina põhilaadi peab selle ka jooksvalt ära lõpetama, muidu peab alustama nullist. Ühe maailma läbimiseks kulub keskmiselt 7-8 minutit, nii et üks kaart võtab keskmiselt alla minuti. Just sellepärast tundus alguses, et mängu sisu on defitsiidis, kuid paar korda lõpuni jõudes on relvade nirudust tunda palju rohkem kui kaartide või maailmade oma.

Viimaseks tasuks mainida ka suurepärast Ari Pulkkineni elektroonilise muusika helirida, mis on juba paljude melomaanide südameid võitnud.

https://www.youtube.com/watch?v=1QXq7eZmMVE

Nex Machinas on mitu erinevat mängulaadi, kuid kõikide puhul on põhiülesandeks ikka üks ja sama – kõik vaenlased võimalikult kiiresti ära tappa, ise mitte surma saades. Kogu protsess on rahuldav, rahustav ja kaootiliselt kiire, kuid mitte võimatu. Mõned pisidetailid võivad hoida mängu nautimast, kuid ma leian, et need ei ole nii suured, et Nex Machinat mitte soovitada.