ARVUSTUS: Matterfall

Põhjanaabrite arendustiim Housemarque, kes on loonud ka mängud Resogun, Alienation ja Super Stardust, andis hiljuti välja enda uusima teose nimega Matterfall.

Matterfall on kuulipõrguelementidega „kahepulgatulistamismäng“, mis leiab aset tulevikus, kus inimesed on kasutanud mingisugust tulnukate energiavaru, mistõttu on peategelase eesmärgiks päästa lõksu jäänud tsiviilisikud ning hävitada palju, palju tulnukaid. Selleks on mängijal võimalus koguda erinevaid uuendusi ning relvi, mis muudavad mängustiili ning võivad aidata alistada keerulisi situatsioonide või bosse.

Matterfall on üpris lühike, 3 suuremat peatükki jagunevad 12-ks väiksemaks tasemeks, nende läbimiseks piisab vaid mõnest tunnist. Sellest tuleneb ka antud mängu peamine probleem – kui eelnevad Housemarque’i teosed on olnud vägagi suure taasmängimisväärtusega, siis Matterfallis see puudub. Muidugi on olemas edetabelid, et oma skoori parandada, kuid see pole eriline stiimul. Tasemed ei muutu, vaenlased on alati sama koha peal ning kui kõik tsiviilisikud ära päästetud, pole midagi muud teha kui keerata raskusaste Masteri peale, sest ühest lasust piisab, et mängija tagasi viimasesse kontrollpunkti lükata.

Samal teemal jätkates tuleb nentida, et teos ei paku absoluutselt mingisugust väljakutset isegi Veteran-raskusastmel… seda kuniks viimase bossini. Kogu eelnev protsess kulmineerub absoluutselt piinarikka kuulipõrguga, kus üks viga isegi viimasel faasil saadab mängija tagasi algusesse. Samal ajal on mängijat saatmas üks ja seesama muusikapala, mis ühel hetkel pani mind lihtsalt oma telekat vaigistama.

Muusika ise on tegelikult vägagi hea. Küberpungilised meloodiad otse kui Hotline Miamist sobivad üpriski hästi kõikide plahvatuste ning paukudega, mis mängus iga kümne sekundi tagant aset leiavad. Mängu visuaale saab samuti kiita – plahvatused on värvikirevad ja massiivsed, eriti hästi on neid näha kasutades „Overcharge“ erivõimet, mis aeglustab aja ning teeb ekraani mustvalgeks (eelmainitud plahvatused välja arvatud).

Matterfall on üpriski lõbus, kuniks ta kestab. Peale seda paari tundi ei kipu siiski eriti tagasi minema, kuna raskemad raskusastmed ei anna mängijale midagi peale mõne PlayStationi trofee, seda viimast bossi aga ei taha ma enam elu sees näha!