Tony Hawki põhiseeria mängude edetabel kõige halvemast absoluutse parimani!

31. augustil, 1999 juhtus ajalugu – ilmavalgust nägi esimene Tony Hawk’s Pro Skater nime kandev rulasõidumäng. Järmiste aastate jooksul ilmus sellele ka 9 järjeosa, 5 kõrvalseeriasse kuuluvat episoodi ning 4 porti erinevatest Tony Hawki nime kandvatest teostest.

Isiklikult olen mänginud THPS seeriasse kuuluvaid mänge alates aastast 2000 ning siiamaani kasutan aeg-ajalt THUG Pro’d (Tony Hawk’s Underground 2 modifikatsioon), et vanade netisõpradega aega veeta. Kuidas aga järjestuksid 16 aasta jooksul ilmunud THPS põhiseeriasse kuuluvad mängud?

10. Tony Hawk’s Pro Skater 5 (2015)

Kümnendale kohale platseerub seeria hetkeseisuga viimane, ka kõige tugevamat kriitikat saanud teos. Tegu on alates aastast 2008 frantsiisi eestvedanud Robomodo stuudio poolt arendatud nõrga ja katkise vanade THPS mängude imitatsiooniga. Kuigi ma usun, et Robomodo andis mängu loomisel endast parima, ei tulnud see neil üldse hästi välja. Võib muidugi arvata, et mängu kvaliteeti mõjutas tugevalt Tony Hawki litsentsilepingu lõppemine Activisioniga, mistõttu pidi THPS 5 ilmavalgust nägema hiljemalt 2015. aastal. Äkki oleks teos parem olnud, kui see ilmunuks aastaid hiljem?

9. Tony Hawk’s Proving Ground (2007)

THPG oli viimane originaalarendaja Neversofti teos, mille stuudio suutis väljutada enne, kui Guitar Hero peale üle mindi. Tegu on küll pigem positiivset vastukaja saanud frantsiisi osaga, aga seda on raske võrrelda varasemate THPS-idega. Arvestades, et 2007. aastal ilmunud Skate oli THPG arenguprotsessi ajal laineid tekitanud, püüdis Neversoft Skate’ilt inspiratsiooni võtta, mis fännide arvates frantsiisi alla tõmbaski.

8. Tony Hawk’s Project 8 (2006)

THP8 oli esimene Tony Hawki mäng, mida arendati spetsiifiliselt 7. konsoolipõlvkonna tarvis. Tegu on Neversofti teosega, mis sai küll positiivset kriitikat, kuid jäi ikka vanematest mängudest suhteliselt kaugele. THP8 lisas jällegi (nagu ka mõned varasemad frantsiisi osad) funktsionaalsust, mida THPS – kui arkaadirulamäng – ei vajanud. Nimelt oli uueks mehhaanikaks „nail the trick”, mis tekitas aegluubi ning lasi mängijal n-ö enda trikke leiutada. Tegemist oli huvitav, aga kahjuks kiiresti igavaks muutuva ja unustatava mängumehhaanikaga.

7. Tony Hawk’s American Wasteland (2005)

THAW oli viimane Playstation 2 jaoks mõeldud mootoril tehtud Tony Hawki teos. Paljude frantsiisi fännide arvates on samuti tegu viimase tõeliselt hea ja õige THPS-iga. American Wasteland on arkaadirulamäng, kus rõhk ei ole pandud reaalsuse simuleerimisele või aegluubis mitte-väga-stiilsete trikkide tegemisele, vaid oluliseks oli pilvelõhkujalt pilvelõhkujale hüppamine ja inspireeritud tasemetes põnevate kombode kätte saamine. Kahjuks ei ole THAW aga oma nõrga narratiivi ning liiga segaste tasemete ja mängumehhaanikate tõttu fännide poolt väga armastatud.

6. Tony Hawk’s Pro Skater (1999)

Frantsiisi esimest osa on väga raske kritiseerida. Tegu on ikkagi kõikide THPS mängude esivanemaga – ilma selleta ei oleks ühtegi (minu arvates) paremat mängu olemaski. Kahjuks aga on THPS 1 vananenud nagu piim. See on kohmakas, aeglane ning väga limiteeritud mängitavus ei ole võrreldav järgnenud aastatel ilmunud teostega.

5. Tony Hawk’s Pro Skater 3 (2001)

Siinkohal võib-olla antud artikli kõige vastuolulisem hetk – minu lemmik-THPS ei ole 3! Mängu nautisin omal ajal kindlasti mitukümmend tundi ning mälestused on vaid positiivsed, kuid järgnevatest THPS-idest on mu mälestused ja ka arvamused veelgi tugevamad ja positiivsemad.

4. Tony Hawk’s Pro Skater 2 (2002)

THPS 2 oli see teos, millega algas minu 18-aastane teekond frantsiisi fännina. On raske sõnadesse panna, kuivõrd lõbus oli mul sõpradega hobust mängida või  New Yorkis oma esimesed 3 miljonit (punkti, kahjuks) saada. Samuti on mul raske kuulata THPS 2 helirida, kuna igast laulust tean vaid esimest 2 minutit ja 30 sekundit – pikemalt ei suutnud ma kombosid lihtsalt kahjuks hoida. Samuti veider on neid kuulata ilma, et tasutal kõlaksid valjud piiksud (iga raund kestis 2 minutit, mistõttu alates 1:50-st tuli igasekundine piiks, andes mängijale aru, et aeg saab varsti otsa). Need piiksud on minu aju sisse graveeritud, mistõttu täislood tunduvad väga veidrad.

3. Tony Hawk’s Underground 2 (2004)

THUG 2 oli esimene THPS, mis läks fännide arust „liiga“ pungiks ja alternatiivseks. Mängu lisati Bam Margera, muutes see kehva kvaliteediga Jackassi nalju täis teoseks. Vastava narratiivi tõttu lisati THUG 2 sisse ka mõttetuid mängumehhanikaid, näiteks pulliga sõitmine. Sõltumata aga kõigest oli tegu erakordselt sujuva ja hästi arendatud THPS-iga, mida sai netis lausa tuhandeid tunde mängitud. THUG 2 mootori põhjal on fännide poolt tehtud ka THUG Pro, mis implementeerib kõiki tasemeid mitmest erinevast THPS mängust.

2. Tony Hawk’s Pro Skater 4 (2002)

THPS 4 oli see osa, tänu millele algas minu seiklus THPS netikommuuniga. Aastal 2004 sai koju veetud internet ning esimene mäng, mida proovisin üle neti mängida… oligi THPS 4. Ja enam ma seda kõrvale panna ei suutnud. Tänu sellele mängule sain tuttavaks paljude inimestega, kellega siiamaani hoian kontakti ning keda võin nimetada ka oma päris sõpradeks. Antud frantsiisi osal mingit otsest narratiivi ei olnud, kuid üldine mängufüüsika ja -mehhaanikad, trikid, tasemed ja ka netikommuun tegid THPS 4-st sellise mängu, millest mõtlesin peaaegu iga päev mitu aastat järjest. Seda muidugi hetkeni, mil sain lõppude lõpuks proovida ka järgmist osa…

1. Tony Hawk’s Underground (2003)

Selleks hetkeks, kui ma THPS 4 netis mängima hakkasin, oli Tony Hawk’s Underground juba mitu kuud väljas olnud. THUG 1 oli pika aega konsoolide eksklusiivteos ning erinevate põhjuste tõttu ei saanud ma muid platvorme peale PC väga nautida. Kõik aga aina rääkisid sellest, THPS-foorumites olid üleval värsked videod, manuaalid, trikkide kompilatsioonid ja koostööprojektid uuest THUG-ist. Mina aga sain netis ainult THPS 3 ja THPS 4 mängida. THUG oli minu jaoks pika aega kättesaamatu, ühelgi tuttaval ei olnud konsooli ka võtta, et seda proovida. Installisin isegi Gameboy Advance emulaatori, et kuidagigi saaks kõnealust teost proovida (muidugi olin pettunud).

Siis aga juhtus ime – tuli välja, et Austraalis oli THUG tegelikult PC platvormil olemas. Lõppude lõpuks sattus frantsiisi parim mäng ka minu kätesse ning tegi mind mõneks kuuks maailma õnnelikuimaks inimeseks. THUG 1 jäi mängitavuse poolest kuskile THPS 4 ja THUG 2 vahele – sama hea füüsika, tasemete disain ning põnevad trikid nagu THPS 4-s, kuid võimalus rula kätte võtta ja ringi joosta, nagu THUG 2-s. Samuti mängis olulist rolli mängustiili muutumises wallplant ehk seinahüpe. Kõik see laiendas võimalike kombode ja trikkide tegemist märkimisväärselt ning nüüd oli võimalik ühendada mõnede tasemete varem ühendamata osad. Samuti oli THUG 1 esimene THPS teos, kus oli narratiiv ja üks tuntumaid (ja mõnede arvates kõige kurjemaid) lurjuseid videomängudes – Eric Sparrow.

Ja noh, olgem ausad… Kes ei tahaks üle helikopteri ühte McTwisti teha?