Punktid.ee eestvedaja: Proovime Progamesile uue hingamise sisse puhuda

Käesoleva aasta kevadel teatas Eestis rohkem kui 12 aastat tegutsenud videomängude müügile orienteeritud pood Progames oma uste sulgemisest. Tekkinud tühimikku peeti ühe ajastu lõpuks ning märgiks sellest, et füüsiliste mängude aeg hakkab tõesti lõppema. Paljudele tuli aga üllatusena asjaolu, et Progamesi kaubamärgi omastas kohalikul tasandil digitaalsete võtmete turgu vedav Punktid.ee. Selle uudise valguses tegime intervjuu Punktid.ee eestvedaja Hannes Niiduga.

Punktid.ee alustas oma tegevust juba 2009. aastal. Kuidas on kohalik mängumaastik selle ajaga muutunud?

Muutunud on tegelikult päris palju, alates digitaalsete mängude tõusvast populaarsusest kuni üleüldise avatuma suhtumise poolest mängimisse.

Kuna me tegeleme ise ainult digitaalsete toodete müügiga, siis ei saa ma võrdluses üle ega ümber digitaalsetest koodidest. Kui me oma tegevusega alustasime, ei olnud Eestis ühtegi teist meietaolist e-poodi, kes oleks tegelenud ainult digitaalsete toodete müümisega. Seetõttu oli algusaegadel vaja teha väga palju selgitustööd ning pea igale teisele kliendile pidime eraldi lahti seletama, mis üldse on digitaalne aktiveerimiskood ja kuidas seda kasutada. See tegi alustamise väga raskeks ja müügid olid äärmiselt väiksed. Tänapäeval on see aga niivõrd tavaline, et sellist selgitamist tuleb ette haruharva. Kusjuures, mõnevõrra ehk üllatuslikult, on väga teadlikuks muutunud ka vanavanemad, kes aina rohkem ostavad oma lastelastele sünnipäevaks või jõuludeks vautšereid digitaalsete koodidega.

Üks oluline muudatus, mida täheldanud olen, on piraatluse langus. Meie alustamise ajal oli piraatlus Eestis veel vägagi populaarne ja vähesed raatsisid arvutimängude eest ka midagi päriselt maksta. Piraatlus on aga aastate jooksul muutunud piisavalt ebamugavaks ning inimeste teadlikkus piisavalt kõrgeks, et enam naljalt foorumites või sotsiaalmeedias soovitusi mäng kusagilt torrenti-lehelt alla tõmmata ei leia. Kindlasti mängivad siin rolli ka näiteks Steami suured sooduskampaaniad, mille raames on võimalik mõned mängud kätte saada nii soodsalt, et see vaev ja aeg, mis läheb mängu piraatimisele, ei ole lihtsalt seda väärt.

Uue põlvkonnaga on kaasa tulnud ka avatum suhtumine mängimisse ning teadmatusest tulenevaid negatiivseid eelarvamusi tuleb pigem vanema generatsiooni esindajatelt. Märgatavalt on tõusnud ka mängudega seotud ürituste arv ja populaarsus, heaks näiteks on siinkohal ka teie enda MängudeÖÖ. Meiega võtavad väga sageli näiteks ühendust ka koolinoored, kes korraldavad oma koolis võrgupidusid. Mul isiklikult on väga hea meel näha, et noored võtavad ise selliste ürituste korraldamise ette ja annavad ka omaltpoolt panuse videomänge ümbritsevate eelarvamuste muutmisesse.

Käesoleva aasta kevadel teatas mänge müüv Progames, et sulgeb uksed. Mis mõtted seda uudist kuuldes sinu peas läbi käisid? Millest tuli soov antud kaubamärk üle võtta?

Esimene reaktsioon oli kindlasti üllatus. Progames on tegutsenud juba 12 aastat ning kui ettevõttel on nii pikk ajalugu, siis tuleb selline uudis ikka kerge külma dušina. Reaktsioon tekkiski pigem antud brändi pikaealisuse tõttu, kuna tõdemus, et füüsiliste mängude müük on langevas trendis, ei tulnud kindlasti üllatusena. Peale uudise kuulmist võtsin ühendust Progamesi juhatajaga, et asjaolude ja ettevõtte olemuse kohta täpsemat infot saada.

Progames on Eesti mängumaastikul pika ajalooga usaldatud kaubamärk ja oleks olnud väga kahju lasta sellel niisama ära hääbuda ja unustuse hõlma vajuda. Sellest tulenevalt tuligi pakkumine kaubamärk üle võtta ja püüda sellele omaltpoolt uus hingamine sisse puhuda.

Kui punktid.ee tegeleb digitaalsete ning Progames füüsiliste mängude müügiga, kas antud uudise valguses tähendab, et tulevikus on plaan avada ka füüsiline mängupood?

2016. aastal toodeti viimane videokassett, kuigi sellel oli suur roll veel meiegi põlvkonna lapsepõlves. Usun, et ei ole kaugel ka aasta, mil toodetakse viimane CD/DVD plaadil olev mäng. Füüsiliste plaatidega majandamine jääb tulevikus pigem järelturule ja kollektsionääridele. Hiljuti sulges ju enam kui 150 poel uksed ka maailmakuulus Gamestop. Kahjuks ei ole ainult füüsilistele mängudele suunatud äri enam lihtsalt jätkusuutlik, ei Eestis ega ka mujal maailmas.

Enne Progamesi ülevõtmist kaalusime ja arutlesime sel teemal tegelikult väga pikalt ning suheldes Progames’i eelmiste omanikega, oli ka selge, et kui me jätkaksime samal viisil (ehk müüksime füüsilist kaupa edasi), siis lõpetaksime varsti täpselt samas kohas. Seetõttu ei ole meil hetkel plaani füüsilist kaupa müüma hakata, vaid keskendume e-poe kaasajastamisele.

Kuidas sa suhtud väljendisse “tulevik on digitaalne”?

Leian, et see pole tulevik, vaid juba olevik. Keskenduses konkreetselt mängumaailmale, siis on see liiga kiirelt muutuv, et füüsiliste karpidega majandamine suudaks sellega sammu pidada. Mõnel mängul kukub hind kolinal alla juba nädal peale väljatulekut, aga mängu karbina sisse ostnud kaupmees seda hinnarallit kaasa ei saa teha. Nii tekibki olukord, kus müüakse poes 5 aastat vana ebapopulaarset mängu hinnaga 30-40€.

Alati jäävad alles vanakooliinimesed (selle sõna kõige positiivsemas tähenduses), kes eelistavad käegakatsutavaid tooteid, aga iga pealekasvav põlvkond puutub aina nooremana digitaalsuse mugavustega kokku, mistõttu traditsioonilised viisid tunduvad neile pigem tagasiminekuna.