Kiusamisvastane kampaania Bully Hunters põrus meeletu kiirusega

Kindlasti oleme kõik internetis mängides kokku puutunud nolkidega, kellel lihtsalt puuduvad kombed. Tuleb endalegi meelde üks värvikas soomekeelne lause, mis mulle öeldi, kui ükskord sõpradega League of Legends mängusessioon käimas oli. Oleks kohe suur tahtmine sellistele pipardajatele koht kätte näidata. Aga alati pole endal oskust seda teha…

Bully Hunters oli organisatsioon, mis lubas tegeleda just taoliste jultunud tegelastega. Esialgu oli plaanis teenust hakata pakkuma mängus Counter Strike: Global Offensive. Idee oli järgnev – juhul, kui keegi kiusab või narrib, saab mängija oma Steami kontoga teenusepakkuja kodulehel sisse logida ja kutsuda endale appi „professionaalse kiusaja-jahtija“. Too tuleb mängu, „omab kiusaja ära“ ja jätab talle ilusa, motiveeriva lause nagu: „Ahistamine pole nali,“ ning lahkub. See oleks pidanud aitama ahistamist lõpetada.

Ma pole kindlasti ainus, kellele kogu ettevõtmine naljakalt kõlab. Esiteks eksisteerib võimalus inimesi mängus vaigistada ja ignoreerida juba ammu. Kõnealune lahendus on aga lihtsalt ülepingutatud ja ei pruugi isegi alati aidata, tehes võib-olla olukorra lausa hullemaks. Morgan Romine – erinevate algatuste juht organisatsioonis AnyKey – mainis, et nende uurimus näitab, et ahistamist aitavad ära hoida pigem positiivsete käitumismudelite loomine. Bully Hunters meenutab aga väga „ma kutsun oma suure venna/õe ja ta annab sulle molli“ tüüpi situatsiooni, muudest probleemidest rääkimata (nagu mis teha, kui ruum on täis või kui mängitakse ranked mängu).

Peale idee väljakuulutamist tehti otseülekanne, kus näidati, kuidas süsteem töötab. Näide oli varem salvestatud, kuid väidetavalt juhtus selline olukord ka päriselt. Meie ohvrit, ühte tavalist pühapäevamängijat pommitati vihaga ning ta kutsus appi õilsa abistaja. Peale algset solvangut ei rääkinud „ahistaja“ enam ühtegi sõna ning klipp pandi kinni. Järgmisena juhatas ZombiUnicorn (striimer, kes aitas projekti nõustamisega) sisse küsimuste ja vastuste sessiooni kahe psühholoogiga. Nad mainisid, kuidas mängusisene solvamine ja ahistamine võivad omada mahukaid psühholoogilisi mõjusid. Loomulikult pidavat Bully Hunters ahistamise ohvreid aitama, aga selle kasulikkusest ei räägitud sõnagi.

Otseülekande lõpus juhtus aga midagi ootamatut. Välja ilmus veel üks ahistaja ning suhteliselt kohe peale tema ilusat keelekasutust ilmus ka üks jahtija. Päris hea reaktsiooniaeg… arvestades, kui pikk kontakteerumisprotsess on. Paljud vaatajad hakkasid kahtlema stsenaariumi õigsuses ja ei jätnud arvamust enda teada, täites vestluse võltsimise süüdistustega. Peale üht kahtlast montaaži, kus kuuldus sama hääl, mis eelmistes näidetes, oli terve ülekande vestlus ainult neid süüdistusi täis.

Bully Hunters projekti poole tulistatud kriitika sisaldas endas kahtlast otseülekannet, ZombiUnicorni vitrioolset sõnakasutust Twitteris ja mujal ning idee läbiviidamatust. Kogu selle jama vastuseks tõmbus Steelseries, nende lehel palju reklaamitud firma, projektist eemale. Nad põhjendasid, et ei taha ära kasutada kiusamist, et toodet müüa. Samuti eemaldasid ennast toetajate nimekirjast Vertagear ja Diverse Gaming Coalation, nentides, et lubatud projekt oli liiga erinev sellest, mis lõpuks välja tuli. Nad lubasid ahistamise lõpetamise nimel siiski töötada. ZombiUnicorn lubas jätkata projekti toetamist, isegi kui teiste arust oli teostus vägagi kesine. Tema arvates on idee selle taga hea ja vääriks edasist tähelepanu.

Praeguseks hetkeks on projekt külmutatud. Bully Hunters sotsiaalmeediakontod ja kodulehekülg on suletud ning selle taga seisnud turundusfirma FCB Chicago on väljastanud ametliku vabanduse: „Me mõistame, et meie jõupingutused olid vähem kui täiuslikud ja vabandame – meie toetajate, mängurite kogukonna ja, mis kõige tähtsama, nende inimeste ees, keda ikka veel kiusatakse.“

Allikas: Kotaku