ARVUSTUS: Unravel Two

Kui ääretult armas nuputamist nõudev platvormer Unravel 2015. aastal Electronic Artsi E3 pressikonverentsil lavalaudadele jõudis, püüdis peategelane Yarny koheselt kõikide pilke. Mitu aastat hiljem on armas väike lõngapoiss tagasi ning seekord koos sõbraga!

Unravel Two alguses satub Yarny merel tormi kätte ning leiab end ühtäkki olukorrast, kus laev läheb põhja ning tema maagiline lõng katkeb. Toibudes avastab ta end kaldalt ning sealsamas ootab teda ka teine lõngast sõber, kellega Yarny oma katkenud lõngaotsa ühendab, et siis üheskoos seiklema asuda.

Teost saab mängida üksinda, vahetades tegelasi ühe nupuvajutusega, või siis neid omavahel kokku põimides (sarnaselt mängule Knack 2), ning sõbraga kahekesi, mis on muidugi ideaalsem lahendus. Kaklema ei pea ka selle üle, kes sinise ja kes punase tegelase saab, sest teose peategelaste värvi saab mitme erineva tooni vahel valides muuta. Valikut tehes peab siiski olema ettevaatlik, sest nii mõnigi värv võib liialt taustaga ühte sulanduda.

Teost kahe mängijaga läbides võib end leida tihtipeale olukorrast, kus kaaslast tuleb kasutada ankruna… või on ta pigem ankruks kaelas. Viimast varianti saab tihtilugu lihtsustada end taaskord kokku põimides ning lastes näiteks ühel mängijal rasked hüpped üksinda läbida. Leidsin ennastki olukorras, kus mina ei suutnud mingi hetk enam korralikult hüpata ega joosta ning kaaslane oli sunnitud teatud lõigu üksi läbima ja ma lihtsalt rippusin kaasas. Siiski jäi pisut segaseks, kas see pidi olema osa loost või mitte.

Esimese Unraveli läbinuile võib tunduda Unravel Two ääretult lihtne, sest vähe on uusi ja huvitavaid olukordi. Mõistatused lõppevad tihtipeale sama lahendusega ning ülejäänud mänguaeg on sisustatud ohtra kiikumise ja edasi jooksmisega. Õnneks esmakordsetele läbijatele see kõik nii kergelt ei käi. Lisaks peituvad tõelised väljakutsed tegelikult teose lisatasemetes. Sealsed ülesanded vajavad rohkem koostööd ning kaasamõtlemist. Lisatasemeid ei ole küll palju, kuid pakuvad parajat ponnistust. Mängitavad maailmad on muidugi erinevad, alustades tavalisest metsast, lõpetades ojadega ning jättes sinna vahele veel tööstuslikud alad ja põlevad metsad.

Unravel Two narratiiv (kui selline) on pisut raskesti hoomatav ning võibki jääda arusaamatuks. Seevastu muusika on teemakohaselt sobilik, olles samaaegselt sünge, kui ka rahustav ning rõõmus. Kontrolli poolest pole tarvis palju nuppe käsitleda, seega on teos lihtsasti läbitav ka mänguvõõra inimese jaoks. Ja üldse – kui vahel tundub, et lõng jääb kinnituskohast kaugele, ei saa seda halva kontrolli süüks ajada (väga). Üllitise pildikvaliteeti võiks nimetada lausa fotorealistlikuks, terane taust jätab mulje tükikesest pildialbumist.

Ei saa üle ega ümber asjaolust, et need Unravel Two lõngapoisid viivad nunnumeetri täiesti tippu. Kindlasti on seda hea lastega mängida või vaadata, kuidas vähemkogenenud mängurid mõistatustega pusivad – kui minul isiklikult oli raske ennast mingist punktist läbi vedada, siis mu kaaslane nautis ja naeris rohkem, kui mulle oleks meeldinud!

Tegu on kvaliteetse teosega, kuid teise mängija kaasamine ei too seeriasse täielikku värskust ning veteranmängijatele ei pruugi antud teos just väga palju pinget pakkuda. Mis puutub aga mängu pikkusesse, siis paistis umbes 5-tunnine vältus olevat täpselt paras ning ei pannud enamat taga igatsema, ei algajat ega kogenumat puldikäsitlejat.