ESMAMULJE: Track Lab ja Telefrag

Üks minu põhilise eesmärke tänavusel gamescomil oli näha, milliseid ägedaid VR-mänge indie-stuudiod messile on toonud. Järgnevalt lähemalt kahest nähtud teosest.

Mängustuudio Little Chicken esimene VR-mäng Track Lab on suurepärane näide sellest, kuidas virtuaalreaalsus võib olla kaasahaarav, lihtsasti õpitav, huvitav ja loominguline. Tegemist on rütmimänguga, milles on võimalik lahendada väikeseid mõistatusi ning hiljem, kui põhimehaanika on selgeks saanud, juba ise muusikamaastikke luua. Gamescomil sain proovida mängu algust ning ise seekord loomingulise osani ei jõudnud, aga kindlasti tahan ka seda omal käel proovida.

Mäng on kena graafikaga ning kasutab VR-i võimalusi mõistlikult ära. Samuti on äge, et muusika loomine ei eelda varasemat heliloomise kogemust. Muudest mängudest tuttav visuaalne keel tõlgendub kergesti heliliseks ning sobib ka minusugusele algajale. Track Lab ilmus PSVR-i peale 22. augustil. Hetkel ei ole plaanis mängu teistel seadmetel avaldada.

Vastandina suurepärasele Track Labile on Anshar stuudio hetkel alfa-eelses staadiumis olevas Telefragis tehtud mõned väga julged otsused. Tegemist on 1v1 üksikisikuvaates teosega, milles tuleb vastane futuristlikul kaardil üles leida ja ta maha nottida. Minu jaoks oli mängul aga kaks suurt probleemi.

Telefragi kaart kasutab kumeraid pindasid, kus saab „kõndides“ või teleporteerudes üles-alla liikuda. Olgu öeldud, et mängija ajule ei ole asja kuidagi lihtsamaks tehtud, kuna puuduvad nina, jalad ja kõik muu, mille järgi oma keha paiknemist hinnata.

Kuigi olen omajagu VR teoseid mänginud, pidin isegi mina neil kaldpindadel navigeerides vahepeal silmad kinni panema, et iiveldust tagasi hoida. Lisaks on mängu kaart küllaltki väike ja üheülbaline, mistõttu oli pärast teleporteerumist väga keeruline aru saada, kuhu ma täpselt jõudnud olin.

Teine probleem ongi teleporteerumise ja „kõndimise“  kombineerimine kiireloomulises üksikisikuvaadet kasutavas mängus. Liikumisviiside vahetamine killustab Telefragi kulgu ja ajab mängija segadusse. Kurb on ka see, et kuigi tegemist on tulistamismänguga, ei mäleta ma absoluutselt, millised relvad mulle kätte anti.

Positiivsest küljest oli stuudio meeskond kriitikale väga avatud ning mul lasti täita tagasisideankeet. Tore on näha valmidust mängijate antud mõtteid hiljem arenduses rakendada.

Ma kujutan ette, et Telefrag võiks olla väga äge VR-mäng, kui mängija saaks ka reaalses maailmas ilma piiranguteta liikuda. Loodame, et arendajatel õnnestub iiveldust tekitavat mängitavust parandada ja et mängijad saavad siiski Telefragi ka omas kodus nautida. Visuaalselt on teosel potentsiaali ning vastase liikumine ja kaardi elementide animatsioonid on väga lahedad!