LÜHIDALT: Blue Reflection

Vahel ei ole ühe mängu kirjeldamiseks palju sõnu vaja. Asjad saab kokku võtta ka… lühidalt.

Blue Reflection on eelkõige Atelieri seeria poolest tuntud arendaja Gusti teos, mis räägib koolitüdrukutest, kes võitlevad kurjusega kuuvalguses ja võidavad armastust päevavalguses. Koheselt on ka aru saada, et tegu pole kõigest tavalise koolisimulaatoriga – näiteks on peategelastel võime pugeda oma klassikaaslaste hinge sisse ja parandada seal nende emotsioone. Mängu peategelane on Hinako Shirai – balletitantsija, kes pidi oma karjääri vigastuse tõttu pooleli jätma. Ühel tavalisel koolipäeval satub ta aga pooljuhuslikult oma klassikaaslase mõistusesse, kus ta avastab endas Peegeldaja võimed. Need lubavad tal inimeste peades vabalt ringi liikuda ja nendes vaenlastega võidelda. Sellega kaasneb ka lahe kostüüm, heterokroomia ning blondid juuksed.

Võitlussüsteem on klassikaline käigupõhine molliandmine. Mängija saab tugevamaks mitte oskuspunktide kogumise, vaid sõprussuhete loomise kaudu. Iga sõprustasand annab tegelasele fragmendi tema isiksusest, mida saab kasutada mingi atribuudi arendamiseks. Kaaslastega „hängimine“ on kõrvaltegevus, kuid seda tasub kindlasti teha mitte ainult tugevamaks saamiseks, vaid ka lihtsalt meeldivaks ajaviiteks, kuna tegelased on suurepäraselt kirjutatud ja tunduvad kui päris noored päris probleemidega, olgu nendeks armusuhted või peremured.

Blue Reflection on hea segu Personast, Atelierist ja Final Fantasyst. Tegu on vägagi hea klassikalise Jaapani rollimänguga, millel on paganama hea heliriba. Elektrooniline tantsumuusika koosluses klaveri, viiuli ja muude klassikaliste pillidega on üks parimaid asju kogu selle teose juures. Kui päris koolist on villand, on Blue Reflection see, mis päästab.