Pokémon: Let’s Go, Eevee! viis mu tagasi lapsepõlve ja tegi selle paremaks

Mäletan oma nooruspõlve laupäevahommikuid, mille veetsin – nagu iga teinegi minuvanune jõnglane – multikate seltsis. Küll aga eirasin valikut, mida pakkusid mulle kohalikud telekanalid. Ei, mul oli silmi vaid soomekeelse MTV 3 jaoks, sest just seal jooksis üks minu lemmikutest, „Pokemon!“

Üheks sünnipäevaks kingiti mulle laimiroheline Gameboy Color, mis mul tänase päevani ilusti riiulis karbi sees seisab (mängimiseks võtan selle muidugi sealt välja). Järgmisel suvel kogusin raha ning esimeseks mänguks, mille kõrvale pandud veeringute eest ühest Soome kaubamajast soetasin, oli kaua igatsetud Pokemon Blue.

Heakene küll, tegelikult õhkasin pidevalt Pokemon Yellow järele (Redi ja Blue täiendatud versioon), ent toda poes polnud. Ning tagatipuks, kui kunagi paar aastat hiljem todasama, viimati mainitud ilusa Pikachu pildiga kollast kassetikest ühes kohalikus poes märkasin ja seda oma emale mainisin, ütles tema: „Ah, pole sul vaja seda.“ Nii jäigi see poeletile.

Nüüd on see probleem aga lõplikult lahendatud, seda tänu hiljuti ilmunud Pokemon Let’s Go seeria mängudele, mis põhimõtteliselt on (ja samas ka mitte) uusversioonid just sellest samast teosest. Visuaalselt matkitakse paari aasta tagust mobiilset suvehitti Pokemon Go’d (mida saab, kusjuures, ka kõnealuse teosega ühilduma panna), mis vallutas edukalt terve maailma, pannes isegi küünilised eestlased oma telefonidega tänavatel võitlusloomakesi püüdma.

Mobiilimängust on üle toodud ka Pokemonide püüdmise süsteem, millelt on eemaldatud vajadus soovitud loomakese eelnev läbiklohmimine, et pallivise edukuse tõenäosust tõsta. Nüüd piisab vaid pallide viskamisest, vahel lisades ka elukatele rahustavate marjakeste ja/või muude puuviljade sisse söötmise. Aga mis kõige tähtsam – enam ei pea pimeduses kobama ja juhuse tahtel kõrges rohus elukate otsa komistama. Kõik Pokemonid on visuaalselt nähtavad ning kel on soov võpsikus loivavatest Pidgeydest mööda jalutada, sel on see võimalus.

Muus osas on traditsioonidele enam-vähem truuks jäädud. Kaart on täpselt sama, mis seeria esimestes mängudes, ehk mängija naaseb Kanto regiooni. See tähendab, et püütavad Pokemonid kuuluvad kõik esimese generatsiooni 150 (151, kui on ostetud teosega ühilduv pall-kontroller) hulka. Ikka ja jälle tuleb peategelasel – maailma parimaks Pokemonitreeneriks ihaldaval noorukil – ringi rännata, Pokemone koguda ning alistada esmalt 8 saaliliidrit ja seejärel Eliitneliku liikmed. Tagatipuks tuleb rinda pista kurjamitest koosneva Team Rocket organisatsiooniga, kelle ridadesse kuuluvad sel korral ka animeseriaalist tuttavad Jesse, James ja Meowth.

veider kompliment aga okei #PokemonLetsGo #NintendoSwitch pic.twitter.com/OHuKof969R

— Sten Kohlmann (@TheRiddimOne) November 24, 2018

Treenerite omavahelised võitlused on jätkuvalt käigupõhised, mille jooksul vastased kordamööda otsuseid teevad. Suurimaks uuenduseks siinkohal on fakt, et kõik mängija aktiivsed kuus Pokemoni saavad automaatselt osa jagatavatest kogemuspunktidest, eelmistes mängudes tuli selleks kas leida üks konkreetne abivahend (Exp.All), või siis pidevalt oma loomakeste meeskonda majandada, asetades neid erinevatel aegadel esikpositsioonile (võitlust alustavale Pokemonile garanteeriti alati osake punktidest). Üldkokkuvõttes on tegemist kasutajasõbralikuma süsteemiga.

Viimase uuendusena saab igaveseks hüvasti öelda ka spetsiifilistele erioskustele, mida sai omistada ühele Pokemonile korraga ning mille kasutamine eeldas, et vastav elukas tol hetkel esikuusikusse kuulub. Nüüd on kõik vajalikud teadmised omistatud mängu maskott-Pokemonile (vastavalt versioonile on selleks kas Pikachu või Eevee) ning, mis veelgi parem –  need ei asenda tema olemasolevaid võimeid.

Pokemon Let’s Go Eevee! on absoluutselt fenomenaalne teos, mis aitas mul meenutada arvukaid nooruspõlvehetki, mis möödusid mu laimirohelise Gameboy seltsis, mille ekraanilt vaatasid vastu miniatuursed Pokemonid, keda püüdes, kasvatades ja treenides rühkisin kindla sihi suunas, lõpuks sinna jõudes. Jah, minust sai maailma parim Pokemonitreener ja seda mitte ainult ühel korral!

Tunnen, et minu tulevikus terendab veel vähemalt üks sedalaadi tiitel!