Vahel ei ole ühe mängu kirjeldamiseks palju sõnu vaja. Asjad saab kokku võtta ka… lühidalt.
Tänapäeval pole vaja ulmelisi 3D mudeleid ja silmipimestavalt head graafikat, et luua teos, mis oleks lihtsalt vapustav. Neoonvärvides metropol, aegluup, pidevalt surma saamine ning kuramuse hea heliriba on just need elemendid, mis iseloomustavad brutaalset märuliplatvormikat Katana Zero.
Amneesia all kannatava peategelase Zeroga, kes on juhtumisi palgamõrvar (oh üllatust), tuleb iga järgneva ravimidoosi saamiseks elimineerida mõni allilma tegelane, sattudes pahatihti ise täbarasse olukorda. Antud situatsioonidest pääsemiseks on mängijale antud katana ning tasemetes vedelevad õllepudelid ja lihanoad. Kindlasti pole tegemist teosega, mis rahuldaks seda mängurit, kes otsib meeletult hästi kirjutatud süžeed, vaid pigem üllitisega, mis pakub johnwickilikult (hingematvalt) head märulit ja rohkelt verd pikselgraafikas.
Ahjaa, kas ma juba mainisin, et see heliriba on ikka nii hea?
Värske ⚡
-
Mitte keegi meist ei küsinud Split Fictioni filmi Sydney Sweeneyga peaosas, aga see juhtub sellegipoolest
Split Fiction – mullu ilmunud koostöömäng, mis Andrile väga meeldis – saab filmiversiooni. Sest muidugi …
-
Avalikustati uus WWE 2K mäng, sarja kolm eestlasest fänni on elevil
Võibolla teate, aga mulle meeldib wrestling. Seetõttu mängin ka iga-aastaseid wrestling‘u mänge. Tihti on need …
-
Ludoloogia logi: üheosalised Euroopa sidescroller’id
Juubel! Täpselt kümme aastat tagasi hakkasin Level1.ee veergudel mänguelamusi kajastama. Alustasin Euroopas tehtud sidescroller’itega ja …