Vahel ei ole ühe mängu kirjeldamiseks palju sõnu vaja. Asjad saab kokku võtta ka… lühidalt.
Tänapäeval pole vaja ulmelisi 3D mudeleid ja silmipimestavalt head graafikat, et luua teos, mis oleks lihtsalt vapustav. Neoonvärvides metropol, aegluup, pidevalt surma saamine ning kuramuse hea heliriba on just need elemendid, mis iseloomustavad brutaalset märuliplatvormikat Katana Zero.
Amneesia all kannatava peategelase Zeroga, kes on juhtumisi palgamõrvar (oh üllatust), tuleb iga järgneva ravimidoosi saamiseks elimineerida mõni allilma tegelane, sattudes pahatihti ise täbarasse olukorda. Antud situatsioonidest pääsemiseks on mängijale antud katana ning tasemetes vedelevad õllepudelid ja lihanoad. Kindlasti pole tegemist teosega, mis rahuldaks seda mängurit, kes otsib meeletult hästi kirjutatud süžeed, vaid pigem üllitisega, mis pakub johnwickilikult (hingematvalt) head märulit ja rohkelt verd pikselgraafikas.
Ahjaa, kas ma juba mainisin, et see heliriba on ikka nii hea?
Värske ⚡
-
Ludoloogia logi: Tšehhis tehtud tulistamised
Head iseseisvuspäeva, Tšehhi! Tšehhi on mänge loovatest riikidest üks mu lemmikumatest. Seal on läbi aegade …
-
MängudeÖÖ vestlusring: Vaimne tervis ja Rollimängud
Mängimine on tähtsal kohal, et siin segases maailmas tervet mõistust säilitada. Kuidas aga kasutatakse just …
-
Teine Tase 498 × Kes on tugevam: videomäng või mängur?
Sten on viimaste nädalate jooksul mänginud ühte mängu, mis talle kohe kuidagi rahu ei tahtnud …