Wolfenstein Youngblood ei ole nii halb, kui internet valjuhäälselt väidab

26. juuli, 2019 – kuupäev, mis tähistab järjekordse Wolfenstein seeria mängu ilmumist. Alapealkirja Youngblood kandev teos on järg sarja teisele osale, The New Colossus. Relvakangelasest B.J. Blazkowiczist on nüüdseks saanud kaksikute isa ning jõnglased on jõudnud ka suureks kasvatada.

Nagu Wolfensteinile tavapäraseks, ei saa lugu edasi minna ilma, et sealt puuduksid natsid ja massiline relvadega kõmmutamine. Sel korral ei kista märulikeerisesse mitte papa Blazkot, vaid tema kaksikust tütred Soph ja Jess, kelle ülesandeks on leida üles oma isa ning saada seletust, miks B.J. sõnagi lausumata lahkus. Kogu Youngbloodi tegevus toimub 80ndate Natsi-Prantsusmaal, kuna kõik jäljed viitavad, et kaksikõed võiks just sealt oma papsi üles leida.

Järjelugudega juhtub pahatihti, et fännid ei pruugi nendega rahul olla ja oma pahameelest antakse ka interneti vahendusel teada. Siinkohal võin öelda, et mõnikord võiks vähem vinguda. Jah, lool poolest on Youngblood küll eelkäijatest nõrgem, kuid oma uute mehaanikate ja levelite disainiga annab see Wolfensteinile mingis osas veidi värskust.

Näiteks on nüüd kogu lugu võimalik koos sõbraga koostöölaadis läbi mängida. Mängijatele antakse valida, kumma õega soovitakse kõmmutama hakata, hiljem saab oma karakterit natside eduka tapmise eest premeerida ka oskuspunktidega. Mängitavus jätkab sama rada nagu eellased, tehes kogu võika tapatöö mänglevalt lõbusaks ja kohati isegi totralt naljakaks (siinkohal paluks mind napakaks ja skisofreenikuks mitte pidada).

Muidugi ei puudu Youngbloodist paar tõrvatilka meepotis, millest üheks on mikromaksed ja teiseks veidi segadusse ajav loo ülesehitus. Justnimelt viimase puhul muutub alatihti häirivaks fakt, et puudub arusaam, kas tegemist on lugu edasiarendava missiooniga või pigem kõrvaltegevusega, mis sogab niisama vett.

Üleüldises plaanis tuleb nentida, et mõningate mööndustega suutsid Machinegames ja Arkane Studios tuua mängijateni (30€ hinnasildiga!) vägagi okei ja lõbusa märulimängu, mis muuseas jookseb ka Nintendo Switchil üllatavalt hästi. Küll kõvasti kehvema graafikaga, kui seda on Xbox One’i ja Playstation4 konsoolidel… aga siiski – väga hea töö!