fbpx

Vahel ei ole ühe mängu kirjeldamiseks palju sõnu vaja. Asjad saab kokku võtta ka… lühidalt.

Call of Duty: Mobile on tasuta mobiilimäng. Sellest lausest piisab, et anda aimu, millega tegemist. Nagu seeria ülejäänud teostele kombeks, on ka Mobile üksikisikuvaates tulistamismäng, mis paneb omavahel vastamisi trobikonna virtuaalseid mehikesi ning annab seejärel käsu vastased elimineerida. Pihku mahtuvasse sõjamängu on surutud mõned klassikalisemad mängulaadid (Team Deathmatch, Dominion ja teised) ning ka maailma hullutav battle royale. Kaarte on viis (pluss BR) ning need on välja rebitud sarja eelnevatest osadest. Võib julgelt oma tagumiku peale kihla vedada, et Nuketown on üks nendest.

Mängitavus on rahuldav. Kasutajale antakse sihtimiseks kaks erinevat viisi: üks lihtsam, teine keerulisem. Suures pildis väga vahet pole, kuna paugutamine on piisavalt hõlbus ja kuna tühjad kohad mängijate nimistus asendatakse bottidega, tunneb mängija end nagu Arnold Schwarzenegger filmis „Commando“ – peatamatu! Küll aga ei muuda see asjaolu, et kogu juhtimine käib puutetundliku ekraaniga, ent nauditava mängukogemuse tarbeks vajavad näpud enda alla füüsilisi nuppe. Asi saab küll aetud, vastased jäävad enda eludest ilma, aga… see pole päris see. Üldiselt näeb visuaalne külg kena välja, püssid pauguvad kauni lauluhäälega… ning nagu tasuta mobiilimängule kombeks, karjuvad pidevalt näkku teated, mis soovitavad enda rahakotti kergendada. Aga nagu ma juba alguses mainisin – Call of Duty: Mobile on tasuta mobiilimäng. Ning tänu sellele on see neetult edukas!