fbpx

Istun lõuna ajal mulle harjumuspäraseks saanud kohas: Reval Cafe. Siin olev 5€ lõunapakkumine on meeldiva suurusega ning vahel pakub isegi maitseelamusi. Kõrvallauas istub seltskond keskealisi mehi, kõigil lipsud ees.

Eemalt vaadates võiks arvata, et nad räägivad aktsiate hinna kõikumisest või uutest sportautodest. Aga nende jututeemaks on hoopis arvutimäng Disco Elysium! Endalegi üllatuseks valitses Eestis mõni nädal tagasi tõsimeelne videomänguhullus, kus pea kõik suuremad kohalikud väljaanded, seda ka trükis, kajastasid virtuaalset teost. Postimehes jõudis see koguni esikaanele. Endised kultuurilehe Sirp lühikest aega juhtinud peatoimetajat ning tema kaaskondlasi kritiseerinud võtsid sotsiaalmeedias sõna, et nüüd on tõesti aeg, et ka selle veergudel ilmuks videomänguarvustus.

Kuhu ma selle kõigega aga jõuda tahan? Kui Eestis peaks veel olema mõni mängusõber, kelle maitsemeel populaarsetest CS:GO-st ja Fortnite’ist  laiem, ning kes pole veel hankinud omale ZA/UM stuudio esikteost, on nüüd selleks parim aeg. Kuni 3. detsembrini on mäng saanud  Steamis omale -20% hinnaalanduse ning varasem 39,99€ hinnasildi asemele on kirjutatud 31,99€.

Nüüd pean minagi tegema selle käigu ja avama oma rahakotirauad, et Disco Elysium ei jääks parimaks mänguks, mida ma kunagi mänginud ei ole.