2020. teise poole oodatuimad mängud…

2020 on vaid poole peale jõudnud, ent tundub, et oleme seda kogenud juba aastaid. Kuue kuu jooksul on jõudnud juhtuda nii mõndagi (peamiselt halba). Kuna videomänge peetakse üheks parimaks eskapismi vormiks, oleme üritanud enda pilgud tuleviku poole suunata ja uurida, millised on need teosed, mis käituvad kui majakad, et see tormine meri üle elada. Need on meie oodatuimad mängud 2020. aasta teises pooles.

Alex

Tänavune aasta on mängukogemuste osas siiani väga rikkalik olnud. Näiteks saime nautida aastaid oodatud DOOM Eternalit, mis oli küll hea, kuid lõppude lõpuks ei vastanud kahjuks minu ootustele. Samuti tuli minu jaoks pisut ootamatult Animal Crossing: New Horizons, mis on ideaalne mäng unustamaks kõike seda, mis hetkel maailmas toimub. Ega 2020. aasta teisegi poole hoog aeglasem pole: Cyberpunk 2077, Mafia uusversioon, THPS 1+2 ja palju muudki. Minu oodatuim teos ilmub aga 2. oktoobril ning selleks on Crash Bandicoot 4: It’s About Time.

Crash Bandicoot: N. Sane Trilogy oli peamiseks põhjuseks, miks soetasin endale PlayStation 4 konsooli ning Crash Team Racingu uusversiooni ootasin ka, võib öelda, liiga palju. Järgmine teos mu huviorbiidil on otseloomulikult Crash Bandicoot 4, mille loojaks Toys for Bob. Spyro: Reignited Trilogy (mis samuti oli üks mu selle põlvkonna oodatuimaid mänge) arendusstuudio järgmine teos on hetkel minu tähelepanu fookuspunktis ning arvatavasti jääb sinna ka kuni oktoobris ilmuvate arvustusteni.

Lauri

See, et ma ootan uut Yakuzat pole vast kellelegi üllatus – ega ilmaasjata pole minu tiitliks Level1 Yakuza ekspert. Tulevane peatükk, alapealkirjaga Like a Dragon, ei pruugi aga olla kõigest järjekordne sissekanne pikas seerias, aga pigem alguspunkt paljudele lääne fännidele ning seda mitte ainult uue JRPG mängitavuse tõttu. Mis vanasti oli Sony eksklusiivseeria, on nüüd muutunud palju mõjukamaks, olles üks esimestest üllitistest, mida saab nii uuel Xboxil mängida, kui ka PC, PS4 ja Xbox One’i peal nautida.

Kui keegi oleks mulle aastaid tagasi öelnud, et seitsmes peatükk Yakuza seerias saab olema üks Xbox Series X debüütteoseid, oleksin ma naernud. See aga näitab kui kaugele see väga jaapanlik sari on tulnud. Mis oli algselt eksklusiiv, muutus üheks seeriaks, mida toodi üle ka arvutitele, ning nüüd on pea kõikide mängijate käteulatuses. Kuigi mõned (köhh TheAP99 köhh) oleks valmis oma konsooli selle peale sodiks loopima, olen ma isiklikult üliõnnelik ja väga elevil!

Andri

Järjest enam leian ma end olukorrast, kus suured ja kaua oodatud mängud ei leia teed minu mängumasinatesse. Või kui leiavad, siis vaid parimal juhul paaritunniseks kiireks tutvumiseks. See on piisav saamaks kinnitust kvaliteedis ning võimaldamaks edasi liikuda järgmiste tegevuste juurde. Häbi tunnistada, aga nii on juhtunud näiteks teostega DOOM Eternal ja The Last of Us 2. Alati saab öelda: ehk kunagi! Tõsi, kunagi aasta lõpus peaks tõesti ilmuma Cyberpunk 2077, Watch Dogs: Legion ning miks mitte ka Assassin’s Creed Valhalla, mis kõik on paljude tõsimeelsete mängurite kohustuslikeks teosteks. Sellesse rühma liigitan ka end.

Samas leian end viimasel ajal üha enam virtuaalse rooli tagant käike vahetamas ning kurvidest välja kiirendamas. Seega on minu kõige oodatumateks mängudeks, mis ka reaalselt mängimist leiavad, hoopis Project CARS 3 ning Dirt 5.

Allan

Tegelikkuses on asjalood nii, et 2020. aasta esimene pool on minu jaoks täitnud igasugused ootused mängude osas. Selle täpi i-le pani peale juunikuus ilmunud The Last of Us Part II. Ärme aga torma asjadest ette, kuna teine pool aastat on veel ees ning sinna mahub veel kaks mängu, mille suhtes on mul üsnagi palavad ootused.

Mis seal salata, vähem üllatavalt on üks nendest mängudest Cyberpunk 2077 – teos, mida ootavad kindlasti väga paljud tulihingelised mängurid. See näeb fantastiliselt detailne välja ning küberpunglik atmosfäär on just see, mis minu pulsi kiiremini käima paneb. Olulisem veel tänavu ilmuvatest mängudest on siiski mõned kuud tagasi välja kuulutatud Tony Hawk’s Pro Skater 1+2. Olgugi, et ma pole ise kunagi tõusev rulatäht olnud, elasin enda unistusi välja just seeria esimese ja teise osa peal. Täpsemalt oli teine osa see, mis peale koolipäeva lõppu röövis enamiku mu ajast. Tagantjärele mõeldes jätab südamesse kõige soojema tunde teoste heliriba, tänu millele kujunes üsna suurelt ka mu edaspidine muusikamaitse .

Kaspar

Kui enamik inimesi vaatavad teise poolaasta poole ja ootavad huviga CD Projekt RED uudisteost, siis mina sattusin Steamis surfates ühe teise küberpungi sugemetega mängu peale, mis minus huvi äratas. Ghostrunner on indie-teos, mis teeb mängijast robot-ninja, kes jookseb läbi tuleviku linna ja lõikab läbi kõigest, mis tee peal ette jääb. Seinte peal jooksmine, õhus põiklemine ja haardekonksuga lendlemine on vaid mõned võimed, mida mängija kasutada saab.

Teosel on väljas prooviversioon, mis digitaalturu kaudu leitav on. Demo eesmärk on aidata vanglast välja üks hääl, mis peategelase peas räägib. Missiooni lõpus saab ka teada, kui kiiresti mängija kongi jõudis, lisades väikse võimaluse end enne täismängu väljatulekut proovile panna ja oma oskuseid lihvida. Minu jaoks on kõnealune teos juba demokogemuse põhjal kindel ost!

Siim Artur

Käesolev aasta on olnud ülimalt huvitav nii mängumaailmas kui ka sellest väljaspool. Meieni on tulnud suured teosed, kuid üks neist on pidevalt edasi lükatud.

Teos, mida ma kõige rohkem ootan on ilmselgelt Cyberpunk 2077, siin ei ole mingit küsimustki. Kuni mängu ilmumiseni pean aga leppima vaid sellega seotud uudistega. Kahjuks või õnneks on tolle kuupäevani (nüüd 19. november) veel piisavalt aega, et läbi teha mitmeid eelmistest aastatest pärinevaid mänge, mis vajavad ja ootavad mängimist.

Sten

Ma olen viimaste aastate jooksul aina enam hakanud aru saama, et mida vähem ma enda huvi mõne eesootava mängu ilmumisse investeerin, seda suurema üllatuse suudab teos mulle hiljem valmistada. Tegelikult ei pea olema selle mõistmiseks raketiteadlane, ent juhuse tahtel on too tarkus suutnud end mulle selgeks teha alles hiljuti. Sestap olen suhtunud skeptiliselt pea kõikidesse enda tänavustesse lemmikmängudesse ning kalendrisse ristide kriipsutamise asemel enda energia mujale suunanud. Ja ometi.

Ja ometi on üks teos suutnud panna mind vilksamisi kalendrisse kiikama, et näha, kas see tõotatud päev on lõpuks käes. Küll aga on põhjused tavapärasest pisut erinevad. Nimelt ootan 28. augustit ning esimese Mafia uusversiooni ilmumist. Originaalset mängu kogesin esmakordselt vaid mõned aastad tagasi, ent võin julgelt öelda, et tegemist on teosega, mis on ajahambale võrdlemisi hästi vastu pidanud. Uusversioon näeb vähemalt esimeste piltide põhjal fantastiline välja. Siin on aga üks suur, noh, aga. Projekti eest vastutab Hangar 13 ehk stuudio, kelle käe all valmis Mafia III. Jah, toosama Mafia III, mis on aluseks kohalikult ütlusele „ma mafiakolmen end sellest läbi.“ Seesama Mafia III, mis iseenesest oli intrigeeriva narratiiviga, ent mille mängitavus mõlemat jalga tugevalt lonkas. Minus põleb tuline huvi. Ma tahan teada, kas Hangar 13 on arenenud ning kas nad suudavad niivõrd legendaarsele mängule au teha.