Forza Horizon 5 – parima automängu troonile on asunud uus kuningas

Olen juba aastaid kuulutanud, et parimaks automänguks läbi aegade on üks konkreetne 2008. aasta teos, mis annab mängijale võimaluse avatud kaardil ringi sõita ning kaost külvata. Nüüd on aga kätte jõudnud päev, mil troonile on asunud uus kuningas – Forza Horizon 5.

Mõnes mõttes on kahe teose DNA üpriski sarnane. Ka Forza Horizoni seeria ei pane mängijale kätt ette, vaid lubab sõita kuhu iganes hing ihkab. Täpselt samamoodi eksisteerib võimalus mürgli tegemiseks. Kas leidub paremat stressileevendajat, kui võtta säravalt sillerdav Lamborghini Murcielago, juhtida see siledalt asfaldilt kõrvale ning kasutada seda kaktuste vahel raketina kihutava traktorina?

Forza Horizon 5 on veidi nagu Forza Horizon 4, aga kõike on pisut rohkem ning pisut paremini. Näiteks võib teosest leida üle 500 erineva auto. Mis siis, et paljusid neist kasutatakse vaid korra, et seejärel tagasi enda lemmikmasinate juurde naasta. Leidke mulle üks inimene, kelle suurimaks unistuseks jätta kõrvale Ferrarid, Porsched või Koenigseggid, et minna maailma avastama Ford Transitiga.

Suurimaks erinevuseks (võrreldes sarja eelmise osaga) on uus keskkond. Unustage sombune Suurbritannia, me oleme saabunud Mehhiko mägede, põldude ja liivaväljade keskele. Kaart on suur ning täis erinevaid võidusõite, loojupikesi, ülesandeid ja väljakutseid ning saladusi.

Mehhiko on piisavalt mitmekülgne, pakkudes võimalusi düünide vahel võidu sõita, lopsaka džungli mudastel teedel driftida või pikkade kiirteede kõrval kaktuseid üles künda. Ka erinevad võidusõidud on piisavalt omanäolised, et pakkuda vaheldust ning piisavalt lühikesed (mõned erilised sõidud välja arvates), et ei tekiks tüdimust.

Samas ei ole ühegi pakutava sündmuse kogemine kohustuslik. Siinkirjutaja veetis tunde ja tunde lihtsalt ringi sõites, avastades. Umbes 34 mängutundi hiljem oli mul jätkuvalt piisavas koguses võidusõite läbimata. Internetti polnud ma tolleks hetkeks veel jõudnudki. Lisaks on arendajad otsustanud teosesse lisada hooajalisi ülesandeid, mis samuti pidevalt mängu juurde tagasi meelitavad. Ausalt ei mäleta, millal üks automäng mind niivõrd enda küljes hoidis. Mitte et ma kurdaks.

Nii nagu varemgi, ümbritseb ka sel korral tervet paketti õhkõrn narratiiv kõikehõlmavast autofestivalist. Ja taaskord on seda äärmiselt raske tõsiselt võtta. Tahavad ju arendajad, et ma usuksin, et kõikide kohalike jaoks on igati okei, et hulljulged juhid McLaren Sennaga nende põllumaad kobestavad ning aeda üles kisuvad.

Ühtlasi tuleb kiita otsust, mille kohaselt ei kihuta sa Mehhikos üksi ringi, vaid jagad kaarti teiste mängijatega. Õnneks ei mõjuta nende tegevus sinu omi ja vastupidi, küll tekitavad ringi vuravad kummituslikud sõiduvahendid oskuslikult tõelist festivalihõngu.

Netiühendusest on saanud teose suurim komistuskivi, olles esimeste nädalate jooksul üpriski ebastabiilne. Küll visatakse mängijaid ettehoiatamata serverist välja, küll kaovad kaaslased ootamatult ekraanilt. Paljud on ironiseerinud, et Microsoftil pole tõepoolest raha, et suures koguses servereid üleval hoida. Samal ajal tuleb kaaluda, et ehk poldud tõepoolest sääraseks koormuseks valmis. On ju mäng juba ligi meelitanud üle 10 miljoni inimese ja seda vaid nädalaga. Eelmisel osal kuluks sama numbrini jõudmiseks üheksa kuud.

Mis veel? Menüüd on ehk pisut liiga lärmakad ning nendes navigeerimine võib esialgu hirmuäratava väljakutsena tunduda. Siin-seal torkab sekundite jooksul silma mõningaid naljakaid graafikat puudutavaid kalasid. Näiteks suutis minu tegelane ühe loosõidu lõpuekraanil end kloonida. Nii ta siis seisiski auto kõrval, samal ajal ka roolis istudes.

Kui aga kõik töötab, siis kõik töötab. Forza Horizon 5 näeb visuaalselt absoluutselt võrratu välja. See jookseb veatult. Kõik, mis puudutab kõrvadesse jõudvaid helisid, on fantastiline (terava kõrvaga autofanatid võivad muidugi vaidlema hakata). Muusikavalik on mõnus. Autode juhtimine, vastavalt mudelile ja selle eripäradele, tundub õige ning tänu sellele ka imeline.

Pole kahtlustki, et Forza Horizon 5 näol on tegu aasta parima automänguga ning miks mitte ka 2021. aastanumbri parima teosega üldse.