Meenutades mängukriitik Lauri Jürisood: lõikasin ta lugusid ajalehest välja, et meelde jääks, kuidas kõike õigesti teha

23. detsembril aastal 2021 lahkus meie seast tehnoloogiaajakirjanik ja mängukriitik Lauri Jürisoo, kellel oli oluline roll Eesti videomänguajakirjanduse tekkel ja kasvamisel. Seetõttu otsustasime nii ise kui ka oma sõprade abiga koguda kokku mõned temaga seotud soojad mälestused.

Rainer Peterson – Puhata ja Mängida saatejuht

Mulle meenub Lauriga seoses esimese asjana „Meie Meel“. Peale filmi- ja muusikaarvustuste olid tema mänguteemalised kirjutised ka ilmselt esimesed, mida eesti keeles kuskilt lugesin. Aastaid hiljem oli just tema esimene, kes mind tolleaegsesse skandaalsesse PimpTV filmi- ja meelelahutussaatesse regulaarselt mängudest rääkima kutsus. Just see ilmselt andiski tõuke ja julguse teha nüüdseks juba 10 aastat kestnud podcast’i.

Viimaste aastate suhtlus oli meil üsna kaootiline, täiesti juhuslikul hetkel võisin saada Laurilt mõne täiesti ülepiiri või ajuvaba meemi, mis reeglina oli süsimusta huumoriga, aga see vist iseloomustabki teda ennast kõige paremini. Kui ta eelmise ringiga onkoloogiaravi sai, siis käisin tal ka külas ja laenasin mänguaparaate. Kuigi ühtteist üritasin ka pärida, ei viitsinud ta suurt haigusest rääkida, vaid pigem jutustas hoopis entusiastlikult The Legend Zelda seeriast ja kuidas Ubisofti uued mängud metsa on läinud. Tänud Lauri, olid Eesti mängumaastikule hindamatu!

Martin Mets – Geenius Meedia peatoimetaja

Kui ma veel põhikoolis käisin, siis käis mul kodus ajaleht „Meie Meel“, kus Lauri kirjutas muu kõrval ka arvutimängudest. See tundus tollal nii uskumatu ja mu ainus mõte oli, et mida teha, et ise samasuguseks saada ja sellist tööd teha. Lõikasin neid lugusid veel ajalehest välja, et ikka kindlasti meelde jääks, kuidas seda kõike tulevikus õigesti teha.

Palju aastaid hiljem saime juba tuttavaks ja kohtusime peamiselt erinevatel üritustel, kuhu töö meid kokku viis. Tal oli hämmastav oskus: absoluutselt igal koos käidud üritusel tõmbas ta mind nagu möödaminnes mõneks minutiks kõrvale ja uuris alati kahe asja kohta: kuidas kodus elu läheb ja mida ma parasjagu mängin. See oligi isegi naljakas, et pärast üritustelt lahkumisi tihtipeale mõtlesin, et kõige ägedam asi selle juures oli Lauriga kohtumine, mitte miski muu.

Ra Ragnar Novod

Kui Delfi Kinoveebis 2016. aastal tööle asusin, oli Lauri esimene, kes mind kohe üles otsis ja enda kirjutatud filmiarvustusi pakkuma hakkas. Ja muidugi läksid tekstid ka kohe üles, sest Lauri kirjastiil oli aus, otsekohene ja alati väga lõbustatud tooniga nagu tema ise. Kui me kööginurgas just filmidest ei rääkinud, siis arutasime töö tegemise asemel hoopis uute ja vanade videomängude üle.

Lauriga oli alati tore vestelda ning tõsine töö kontoriarvuti taga muutus alati meeleolukamaks, kui ka tema oma laua taga artikleid kirjutas, sest Lauri polnud kunagi lihtsalt kohal, vaid ta oli k o h a l. Lauri elas ja nautis rohkem kui enamus meist ja seda oli tunda igas üürikeses hetkes. Pärast Delfist lahkumist meie suhtlus küll katkes, kuid muidugi hoidsin tema tegemistel silma peal, sest teadsin, et kui tal läheb hästi, on ka minul hea meel. Head teed, Lauri! Jään sind igatsema.

Leho Lahtvee

Minu esimene mänguarvustus ilmus juba juunis 2003 – juba 18 ja pool aastat tagasi! See nägi trükivalgust tolle aja Eesti IT-ajakirjanduse lipulaevas, ajakirjas Arvutimaailm. Mänguks oli ammuunustatud FPS Devastation. Et midagi sellist juhtuda saaks, võtsin oma häbelikus nooruses ette julgustüki – kirjutasin e-kirja suurele gurule Lauri Jürisoole. Mitte ainult ei vedanud energiline nooruk Arvutimaailma mängurubriiki, vaid oli juba 90ndatest omale noorte seas nime teinud ajalehe Meie Meel filmikriitikuna. Respekt oli suur! Lauri võttis minu kaheldavate naljatlustega e-kirja viisakalt vastu.

Edasi arenes tore aastaid kestnud koostöö. Kuigi Arvutimaailma jõudis minult vist vaid seitse mänguarvustust, oli see hindamatu kool! Just see Lauri abil laotud vundament toetas mind ajakirja [digi] sünni- ja noorusaastatel toimetajana. Kuigi meie maitsed ja arvamused Lauriga sageli ei kattunud, olid kohtumised ja arutelud temaga alati meeliköitvad, leidsid need aset Toompea AMi toimetuses või Kadrioru kohvikus. Eriti meeldejaavad on igiammused keskustelud ühes Lasnamäe paneelikas loomaks Eesti oma mängundusajakirja. Pealinnatruu inimesena oli Laurit raske omale külla meelitada ja nii olid meie kohtumised viimastel aastatel harvad. Vahel ikka õnnestus mõni raamat või vähemalt paar virtuaalset lauset vahetada. Kahju, et seda rohkem ei saa. Jään sinust (ja su meemikogudest) puudust tundma, Lauri!

Andri Allas

Kui me nüüdseks rohkem kui 10 aastat tagasi Level1.ee veebilehe lõime ja videomängudest kirjutama hakkasime, polnud meil õrna aimugi, mida ja kuidas teha. Nii sai üheks oluliseks kvaliteedimärgiks asjaolu, kas keegi veel oli nõus meie kirjutisi või videoid avalikustama. Läbi selle kvaliteediprisma jõudsin kiiresti tollel hetkel Delfi Fortes töötava Laurini, kellest sai aastateks kirjasõber. Kui taas mõne veidi huvitavama ja põhjaliku video või teksti valmis saime, edastasin selle alati Laurile ja jäin ootama vastukaja. Tema näpunäidete ja kommentaaride järgi kujunes pikaks ajaks Level1.ee nägu ja sisu. Lauri humoorikad e-kirjad lisasid päeva positiivsust ning tagasiside sundis olema parem. Usun, et suuresti tänu Laurile on eesti keeles videomängudest kirjutamine ja rääkimine palju kvaliteetsem.