12 kõige ägedamat asja, mis mulle tänavuse mitte-E3 ajal silma jäid

E3 on surnud, elagu E3! Kuna loodus tühja kohta ei salli, näidatakse meile uusi videomänge ikka ja alati suvel, mil õues palav ja toas ka palav, sest selle õuduse eest on raske põgeneda.

Järgnevalt toon välja mõned paremad palad, mida näidati meile Summer Game Festi, Xbox Showcase’i, Ubisoft Forwardi, Capcom Showcase’i ja/või mõne muu samalaadse ürituse raames. Hoiatan ette – sügis tuleb tihe, oktoober on juba täielikult videomängudele kaotatud (võtke puhkus vms) ja mängurid saavad söönuks. Kui videomängud oleks söök.

Metaphor: ReFantazio

Endised Persona arendajad on teinud uue rollika ja see on üdini cool. Lihtsalt vaadake seda. Kas eksisteerib mõnda lahedamat mängu? See oli retooriline küsimus, muide. Ma tean, et vastus on ei.

Star Wars Outlaws

Ubisofti avatud maailmaga Star Warsi mäng tundub isegi päris lahe. Tõenäoliselt saame peagi teada, et kaarti avavad suured tornid on veetud üle kogu galaktika laiali ning kõik kõrvalmissioonid on täpselt samasuguse malli järgi loodud hingetu tampimine, aga seniks on elu päris ilus ning ma olen isegi pisut elevil. Ja „Tähesõjad“ pole ammu mind selliseid tundeid tundma pannud.

Dungeons of Hinterberg

Videomängud on parimad siis, kui need on värvilised. Dungeons of Hintenberg on vägagi värviline!

Apollo Justice kollektsioon

Mulle meeldib, et Capcom kuulutas ülejäänud Ace Attorney mängude kogumiku välja siis, kui olin neist viimase 3DS-i peale ostnud. Ei, väga tuus, aitäh Capcom. On irooniline, et kollektsiooni eesotsas on Apollo Justice, kes sarja peaosast taandati, kui selgus, et Phoenix Wright on populaarsem valik. Aga kes olen mina, et kurta.

Alan Wake II

Ma armastan esimest Alan Wake’i. Nii allolev video kui kõikide ajakirjanike muljed, kes teost omaenese käeta katsuda saanud, lubavad, et järjeosa on vähemalt kümme korda parem. Ja ka õudsem. Mis on korraga nii hea kui ka halb. Vähemalt minu jaoks.

Cyberpunk 2077 (oota, mida?)

Jah, Cyberpunk 2077 oli 2020. aasta suurim pettumus. Jah, ma mängisin selle läbi. Jah, ma läksin peale anime vaatamist tagasi ja mängisin seda veel kümneid tunde. Aga nüüd, nüüd võib see elamus ka päriselt hea olla. Senised muljed kiidavad takka, sest lubatakse, et terve mäng tundub uuena. Seda ka ilma, et mängiks toda eesootavat laiendust. Aga noh, ma paneks vist ilma selletagi kümneid tunde juurde…

Assassin’s Creed Mirage (jah, päriselt)

Sorri Allan, aga linnas on uus Ubisofti fänn. Mirage’i allolev mänguvideo tundub isegi päris lahe. Ju siis vajutab stuudio just nendele nostalgianuppudele, mis roosad prillid automaatselt ette panevad, aga see tundub… fun? Ei jõua ära oodata oktoobrit, et mängida Mirage’i paar tundi ja see siis unustada. Aga seniks olen meeldivalt üllatunud!

Prince of Persia The Lost Crown

Oi, nad reaalselt tegid selle IP-ga midagi!

Sand Land

Mulle meeldib Bandai Namco animerämps ning Sand Land tundub olevat justkui rusikas silmaauku. Loodetavasti mitte minu omasse, muidugi.

Still Wakes the Deep

Ma ei mängi õudusmänge, aga kui ma mängiksin, siis oleks Still Wakes the Deep see õudusmäng, mida ma mängiksin. See kontseptsioon tundub niivõrd tuus – oled üksinda keset merd ning ainsas pelgupaigas juhtub kummalisi ja õudseid asju. Tuletab meelde, et kunagi tahtsin mängida sellist õudusmängu nagu Cold Fear, kus oled üksinda laeva peal, aga siis meenus, et ma ei mängi õudusmänge…

Like a Dragon: Infinite Wealth

Yakuza 8 treiler on väga tuus!

Persona 3 Reload

Persona 3 Reload treileri muss on väga tuus!