GALERII JA VIDEO: mina, sportauto, 225 km/h… ja mitte mängus!

Kiired ja võimsad superautod on alati olnud mu üheks suureks nõrkuseks. Tõsi, seda siiani vaid videomängude vahendusel. Seetõttu on ka Gran Turismo seeria mulle väga südamelähedane.

Alates hetkest, mil sain klassivenna juures esimest korda PlayStation 1 konsoolil kiiremate ringide sõitmist kõrvalt vaadata. Kuni hetkeni, mil sõpradega poole ööni seeria seitsmenda osa keerulisi väljakutseid võidu proovitud lahendada. Sinna vahele jääb oma 25 aastat ebaõnnestumisi ja eneseületusi videomängu saatel ning üks linateos, mis suutis isegi mu elukaaslasele pakkuda positiivseid emotsioone.

Videomängudest tehtud filmid on väga keerulises positsioonis. Ühelt poolt tuleb proovida pakkuda põnevat sisu nii neile, kes on antud mängu saatel veetnud sadu tunde, kui ka neile, kelle jaoks tunduvad mängud põhimõtteliselt ajaraiskamine. Samas on ka palju teoseid, milles puudub traditsioonilises mõistes lugu, mida siis linateose lineaarsesse formaati ümber kanda. Nii peavad režissöörid ja stsenaristid leidma põnevaid punkte, millest väljastpoolt interaktiivset meediumit kinni haarata.

Võtame näiteks 2023. aasta esimeses pooles ilmunud filmi „Tetris“, mis räägib loo hoopis sellest, kuidas erinevad osapooled tahtsid antud teose õigusi Nõukogude Liidult endale osta. „Gran Turismo“ läheb aga teist teed ning režissöör Neill Blomkamp otsustab jutustada, kuidas antud videomäng muutis autosporti. Tänu GT Academy turundusprojektile on neid tõestisündinud lugusid piisavalt. Õigustatult valitakse kinoekraanidele toomiseks Jann Mardenborough kogetu. Antud käigu vast kõige problemaatilisem osa on see, et päriselt toimunud sündmusi tuli filmi tarvis veidi ajateljel ümber tõsta. Samas oli see loo jutustamise kontekstis igati põhjendatud.

Janni lugu, GT Academy projekt ja Gran Turismo seeria andsid filmi tegijatele kätte väga palju mängulisi kaarte. Need võimaldasid erilist tähelepanu pöörata teose visuaalile ning helireale, seda nii muusika kui efektide osas. Režissöör Neil Blomkampi sõnutsi oli tema peamine soov tuua kinolinale inspireeriv film, mis sütitaks paljusid noori enda valikute tegemisel.

Kes tänapäeva noortest ei tahaks saada e-sportlaseks, suunamudijaks või sisuloojaks? Jann tahtis aga juba väikese poisina võidusõitjaks saada ja tänu GT Academy projektile ta saigi. Kusjuures täitsa edukaks veel! Eks tema täpse elulooga saavad kõik soovijad nii enne kui ka peale filmi end kurssi viia, ka selle osaga, mis filmi kontekstis muudeti. Küll aga on tähelepanuväärne asjaolu, et Jann teeb ise kaskadöörina filmis kaasa.

Nüüd aga asja juurde – mul õnnestus möödunud aastal külastada Ungaris filmi võttepaika ning kohtuda tegijatega. Hungaroring oli linateose tarbeks muudetud Le Mansi ringrajaks, kus toimub legendaarne 24h võidusõit. Ka filmi kontekstis on see ääretult oluline võistlus. Lisaks rajal tehtud kiirematele ringidele – istumise all Nissan GT-R NISMO sportautod – räägiti üle maailma kokku toodud meediategelastele filmi loomise taustast.

Me saime proovida võidusõitjate treeningvahendeid, millega testitakse reaktsioonikiirust, ning proovida neid samu simulaatoreid, mis võimaldasid ka kõigil filmis ülesse astunud näitlejatel saada Gran Turismo mängukogemus. Kusjuures nende koolitusprogramm oli väga tihe ning kindla ülesehituse järgi, sest vaid peaosa kehastanud Archie Madekwe’i omas mingisugust varasemat videomängude kogemust.

Loogika oli lihtne – sõitmist alustatakse kõikide abide ja aeglaste autodega ning seejärel enesekindluse kasvades hakatakse järjest abisid eemaldama. Asjaolu, et Gran Turismo mänguna sobib täielikele algajatele, aga ka tõsimeelsetele edasijõudnutele, on selle teose üks suurimaid võlusid. Nüüdseks on Gran Turismo kõrvale tekkinud mänge, mis simuleerivad tunduvalt täpsemini reaalsust, samas on ka teoseid, mis on orienteeritud täielikult meelelahutusele ja lõbule. Selllest hoolimata on Gran Turismol oma kaasatuse tõttu väga kindel koht võidusõidumängude maailmas.

2008. aastal, mil GT Academy projekt alustas, oli seos automängude ja päris autospordi vahel pea olematu. Kõige suuremate eelarvetega võistkonnad küll kasutasid simulaatoreid oma testides, aga tavakasutajate jaoks olid neil tehnilistel lahendustel küljes küündimatud hinnasildid. GT Academy võttis maailma parimad videomängurid ning tegi neist päris autosportlased. Nii juhtus ka Jann Mardenboroughiga.

Ta sattus kõrvuti võistlejatega, kes olid sellesse punkti jõudmiseks kulutanud miljoneid eurosid. Seevastu Janni investeering oli umbes 700 € – mängukonsool ja roolikomplekt, tooli ehitas ta ise. Filmis esitletakse seda kahe maailma põrkumist, kus kaassõitjad võtavad valjuhäälselt sõna selle kohta, et videomängurite koht ei ole päris ringrajal. Antud laimukampaania leidis ka päriselt aset.

Nüüdseks oleme aga punktis, kus simulaatoreid kasutavad pea kõik maailma tipud ning erinevaid päris võidusõitjaid võib kohata tihti ka erinevates videomängudes. Need kaks näiliselt vastandlikku maailma muutuvad tehnoloogia arenedes järjest enam üheks ning võidavad sellest vaid kõik. Peamiselt muutub aga väga suure rahalise piirmääraga sport kättesaadavamaks kõigile. Täpselt nii nagu peakski olema!

Tulles veel korra tagasi värskelt kinodesse jõudnud filmi juurde, siis Gran Turismo pidi astuma väga suurtesse kingadesse. Viimased aastad on toonud meieni väga häid võidusõidufilme, näiteks „Ford vs Ferrari“. „The Last of Usi“ seriaal lükkas püüdmatutesse kõrgustesse aga selle lati, kuidas videomänge teistesse formaatidesse üle kanda. Samas on „Gran Turismo“ näol tegemist piisavalt paeluva meelelahutusega, mille nautimiseks ei pea olema isegi tulihingeline mänguseeria fänn.

Elu mõtet siit filmist otsida muidugi ei maksa. Aga miks me peamegi kõike nii tõsiselt võtma? Vahel tahaks lihtsalt vajutada gaasipedaali põhja ning otsida seda ideaalset joont kurvi kiireks läbimiseks. Olgu see siis videomängus, päris elus või kinosaalis. Neist esimene ja viimane on meile lihtsalt kõige kättesaadavam.