ARVUSTUS: Super Mario Bros. Wonder

On aasta 2017. Kevadel ilmub Nintendo Switchi peale uus The Legend of Zelda ning sügisel uus Super Mario mäng. Mõlemad toovad vastavasse seeriasse värskust.

On aasta 2023. Kevadel ilmub Nintendo Switchi peale uus The Legend of Zelda ning sügisel uus Super Mario mäng. Mõlemad toovad vastavasse seeriasse värskust.

Ei ole vist saladus, et mulle meeldivad Super Mario mängud. Olles tulihingeline Nintendo fänn ei saa ju üle ega ümber nende kõige kuulsamast ja tähtsamast maskotist.

Siiski ei ole kõik Mariod võrdväärse kvaliteediga. Eriti kehtib see 2D-mängude puhul, mis juba aastakümneid ühte ja sedasama igavat stiili on viljelenud (märkus: siinkohal ei loe Mario Makerit traditsiooniliste 2D-Mariote hulka).

Alates 2006. aastast on 2D-teosed omanud igavat ja hingetut välimust. Nintendo õnneks (ja minu kahjuks) pole see mängureid heidutanud ning New Super Mario Bros. sarja alla kuuluvate teoste müüginumbrid on olnud muljet avaldavad.

Õnneks on pikk hirmuvalitsemine läbi saanud. 20. oktoobril ilmunud Super Mario Bros. Wonder on justkui sõõm värsket õhku ning seda mitte ainult seetõttu, et karbi tagaküljel nõnda väidetakse.

Muudatused on eristatavad juba esimesest hetkest, sest sari on saanud järjekordselt uue visuaalse keele. Stoilised ja kliiniliselt puhtad mudelid on asendatud multikalike, värviliste karakteritega. Igal pool on rohkem värvi, rohkem animatsiooni, rohkem isikupära.

Tasemed on mitmekülgsed ning täis üllatusi. Iga leveli eesmärk on lõppu jõuda, et saada premeeritud võluseemnega (Wonder Seed), ent igasse levelisse on vähemalt üks võluseeme ka ära peidetud.

Seemne leidmisel ning selle aktiveerimisel muutuvad aga mängureeglid. Vahel pisut, vahel vägagi kardinaalselt. Vahel pannakse tasemes lihtsalt tuled kustu ja nähtavalt on vaid šiluetid. Teistel juhtudel aga kehastub mängija hoopiski mõneks sääraseks tegelaseks, keda pole esialgses valikus välja toodud.

Need on vaid mõned üksikud näited. Reaalsuses on iga võluseeme potentsiaalne üllatus ning üks suurimaid motivaatoreid taseme avastamiseks. Ühtlasi hoiavad need mängu pidevalt värske ja lustlikuna.

Lisaks põhilevelitele pakutakse mängijale aeg-ajalt ka väiksemaid ampse. Küll tuleb tillukeses levelis lõppu jõuda, küll tasemesse ära peidetud asjakesi üles otsida. Ka saab teatud arvule pahadele tappa anda.

Eriti just kõrvaltegevuste puhul kumab läbi asjaolu, et Wonderit tehes on Nintendo inspiratsiooni ammutanud Mario Makerist, seda nii heas kui halvas võtmes.

Ühest küljest tähendab see mitmekesisust, innovaatilisust, ootamatuid üllatusi. Teisalt tähendab see aga, et mõnikord ootavad ees tüütud kohad. Eelkõige puudutab kriitika eelnimetatud peitusemänge, kus vahel tuleb terve ekraan lihtsalt „läbi hüpata,“ et lõpuks õige piksli all peituva nähtamatu ploki otsa juhtuda.

Siiski on tegu pisikese plekiga läikivalt puhtal pinnal, mis ununeb niipea, kui joosta Marioga läbi levelite.

Tegu on võrdlemisi lihtsa mänguga. Üldiselt said tasemed alistatud esimese korraga ning kogu mängu alla kulus umbes 10 tundi. See aga ei tähenda, et tegevus otsa saaks.

Avastamiseks pakutakse veel ka suuremat väljakutset pakkuvaid salajasi tasemeid. Samuti on igas levelis ohtralt väiksemaid ülesandeid, mille kogumine nõuab mitmekordseid läbimisi. Ärge kartke, lõbu otsa ei saa!

Super Mario Bros. Wonder pakub mängijale ohtralt mõnusat muusikat, uusi võimeid ja vaenlaseid, ning suures koguses maagiat. See on iga endast lugupidava platvormikafänni jaoks kohustuslik teos.