Tekken 8 Pixofestil ehk kuidas meie Marko kutsus sakslase võitma

20. aprillil toimus hubases Põhjala Tehases jõuvõtt videomängus  Tekken 8. Uus Tekken on nüüd nii populaarne, et ka Level1 meeskond võttis hiljuti mõõtu ning varem muid mänge striiminud internetikuulsused korraldavad otseülekannetes suuri Tekkeni turniire.

Pole kuigi üllatav, et Tekken võetakse aina rohkemate ürituste kavasse. Tegemist on ilmselt selle seeria kõige kättesaadavama ning uute mängijate sõbralikuma üllitisega. Kuigi veteranmängijad „heidavad varju“ mängule, öeldes, et see pärsib liialt kaitsvat mängustiili, siis paljudele avaldab muljet uue põlvkonna visuaal, üksimängu sisu ning kiire ja kirju, vaat et ATH-d soosiv mängutempo.

My opnion : Tekken 8 is not fun.
Aggressive is actually just an absurdity
I think I don’t adapted to this game,
As someone I’ve been doing since Tekken1 so far,
tekken8 is a lot of things I can’t understand

— DRX｜KNEE (@holyknee) April 17, 2024

Kriitikanooli jagub veelgi, kuid selle olemasolu on ka märk mängu relevantsusest. Tekken 8 vastuolulisus ei ole mängijaid liialt pahaseks ajanud ega tülli viinud ning uutel Tekkeni üritustel on rahvast pigem rohkem kui kunagi varem.

Nii korraldatigi muljet avaldav üritus mängufestivalil PIXO, peamiseks eestvedajaks siinne Tekkeni-kommuuni jõumootor VideogamersEU (VGE).

Siinkirjutaja osales turniiril ja jagab nüüd teiega kõiki muljeid!

Turniirile eelneval päeval oli kokkusaamine tekkenisõber „Dei“ juures. Sarnase seltskonnaga oleme kahel korral juba Amsterdami finaalüritustel käinud, millest esimese kohta kirjutas ka Level1.

Seekord kutsus Marko ehk „Strash“ Eestisse mängija „Bluts“ Saksamaalt – võimsal tasemel mängija, kes on osalenud ja hästi mänginud kõrge tasemega turniiridel. Bluts mängib Tekkenis võrdlemisi furry* karakterit: jaaguarimaskis nurruvat  Mehhiko wrestler’it ning musklimäge nimega King.

Bluts ning Strash olid ka tegelasevaliku tõttu tõenäoliselt kergemini sõbraks saanud. Mõlemad on valinud põhitegelaseks jaaguarimaskis maadleja. Kuna Tekkenis nõuab valitud tegelane enamasti suurt pühendumist, on karakteri valik oluline ja peegeldab ka isikupära. Ühte tegelaskuju mängivad inimesed suhtlevad tihti samades Discordides ning vahetavad kogemusi, eelkõige just erinevaid strateegiaid ja tehnikaid.

Harjutusõhtul ei teadnud ma ruumi sisenedes Blutsist suurt miskit ning asusin mängima. Kiired mängud – skoor 12-2 tema kasuks. Mu Hwoarangil läks vaevaliselt ja sain aru, et tegu on metoodilise ja analüütilise vastasega. Kaasvõitlejad arvasid, et seegi hea tulemus. Võib-olla sai väliskülaline infot meie mänguoskuste ja harjumuste kohta. Kes teab, kas see oli ka järgneva päeva tulemuse osas määrav.

Järgneval päeval oli Põhjala Tehas ürituseks üles löödud. Turniiridele sai kaasa elada suurelt ekraanilt selleks eraldatud alal keset hoonet. Ala kõrval ootasid food truck’id maitsvaga. Mängu sai mingil põhjusel jälgida ka lamamis- või rannatoolidelt. Mugav!

Mängijad ise olid peidetud laealusesse pimedasse nurka. Endisele tööstushoonele vastavalt oli kõik väga toores ja hipster. VGE abiga üles seatud turniiril polnud suuri viperusi. Kõik töötas! Saalis olevatele pealtvaatajatele kui ka striimi jälgijatele kommenteeris matše kohalik Tekkeni-veteran ja VGE eestvedaja Raiko „Jackler“ Puust.

Kohapeal sain kokku tekkenisõpradega, ning asusime peagi soojenduseks casuals’e ehk turniiriväliseid matše mängima. Kohal 17 osalejat. Kohalikku Tekkeni-staari ja pea igakordset turniiride võitjat Raskkii’d polnud seekord tulemas. Favoriidiks sõber Maku, kellel naljatledes „teise koha needus“ – ta kipub rahvusvahelisele tasemele pürgiva Raskkii kõrval hõbedasele positsioonile jääma. Kohal oli ka teisi tugevaid mängijaid. Turniiri eel ennustasin: „Sel päeval paistab Maku nägu päikesest ning ta võidab turniiri.“

Time skip

Aeg on jõudnud Winners’ Finals‘ini ehk esimese finaalmatšini mängijate vahel, kes pole turniiril veel kaotanud. Nüüd võistlevadki Maku ja Bluts. Võit garanteerib vähemalt teise koha, kaotus vähemalt kolmanda.

Selleks ajaks olen oma kaotamised kaotanud ja saab kaotusvalu tühistavat burksi närides saalis kaasa elada. Matš on tasavägine ja pakub saalirahvale küllalt ahhetamist. Maku poolt juhitud tegelaseks on roosajuukseline robottüdruk Alisa, kel tulevad kätest välja mootorsaed. Nende saagide eest on raske eemale saada. Aga Blutsi kassihäält tegev King suudab Maku vastu just õigeid vastumeetmeid võtta. Kõik „karistatavad liigutused,“ mida annab karistada, saavad… karistatud. Sõber Maku kaotab, kuid mitte lõplikult.

„Kaotajate bracket’i“ jaoks on oma finaal, vastavalt võitlus 2. ja 3. koha nimel, ning selle võitja saab uuesti Saksa kahurväe vastu astuda. Matš on Maku ja Art “Backlotscum’i” vahel. Backlotscum kasutab justkui filmist „Blade“ maha viksitud mustanahalist ninjat Raven’it. Tülikas karakter. See on tegelane, kes haihtub õhku ja püüab sind karistada ka olukorras, kus teiste vastu nii ei saaks. Tema ilmselt kõige närvesöövam liigutus Tekken 8-s on kaugusest sööstvate „varikloonide“ rünnak, kes võivad „poole ekraani pealt“ matšile kiire lõpu teha.

Kuigi Maku on senistel turniiridel Arti pea alati võitnud, on ta praeguseks väsinud ja kaotab oma šanssi Blutsile tagasi teha. Art võidab, Makul seekord 2. koha asemel kolmas ning pettumus märkimisväärne.

Art saab võidust innustust. Ta nägu naerul. Esialgu tundub et võidab ka Blutsi Grand Finals’is – esimene sett on tema oma. Suurel ekraanil kuvatakse Arti täielikku võitu ning ollakse valmis et ka karikas talle anda. Kuid peagi selgitatakse tagatubades ära, et võit pole veel saabunud. Vara veel.

Kaotajate turniiripuust tulija ehk antud juhul Art peab Grand Finals’is võitma 6 matši, ta on praeguseks võitnud kolm. Bluts, kes polnud seni ühtegi 3-mängulist setti kaotanud, peab võitma nüüd vaid ühe seti ehk 3 matši. Ja Artil on aur otsa jooksmas. Bluts tabab taktikat ja ajastust, millega Arti peatumatu agressioon peatada. Publik hoiab Eesti tüübile pöialt ja ahhetab, kui matšide kulg pöördub.

Juhtub see mis juhtuma pidi: võit läheb seekord Saksamaale. Karikat hoidev Bluts on rõõmus, Art pole pahane ning kolmanda koha Maku on ilmselt mõnevõrra pettunud. Publik plaksutab ning Bluts saab kasti coca-coolat, millega ei oska esiti miskit peale hakata. Ta lubab selle meie seltskonna vahel jagada, kuna aastas joob ta heal juhul ühe pudeli. Sõbramehelikkusest puudu ei jää.

Kokkuvõttes oli üritus haip! Tekken saab tihti kriitikat, kord on ta liialt keeruline ja raske sisse elada, kord jälle liiga lihtsustatud. Kuid peab nentima, et kõmu ja kestlikkust näib sel mängul küll. Jään ootama edasisi võimalusi näha kohalike mängijate säravat mängu ning anda ka endast parim!

Ja kuidas mul endal läks? Tekkeni turniir kestab üldjuhul kahe kaotuseni ja keegi ei taha 0-2 võit-kaotus suhtega õhtut lõpetada. Selles suhtes läks hästi. Kuigi esimeses matšis sõber Kullguri vastu varastasin kõik raundid, siis hilisemad vastasseisud olid keerukamad. Selle õhtu isiklik skoor oli 2-2. Mu viimase aja põhirivaal, pereisa ja kohaliku Tekkeni-discordi papa Xander võttis napi võidu hiigelrobot Jack’iga. Hea mäng!

*See on mõeldud ülistusena, furry’d on suht lahedad