Visa hinge tagasitulek: Mad Catz R.A.T. 8+

Põhja-Ameerika mänguriistvaratootja Mad Catz Interactive läks mõne aasta eest rea lollide otsuste järel pankrotti. Mõni võibolla kurvastas, mõnel aga süttis pea kohal LED-lamp ja nähti võimalust.

Alla kukkunud kassile annetati veel üks elu. Bränd ja mõned väärtuslikumad õigused osteti ära ning Hong Kongis seati üles uus ettevõte – Mad Catz Global Limited.

Asjalikumad tooted toodi uuendatutena (sealt ka + mudelinimes) turule tagasi, aga kaubandusvõrku tuli uuesti punuma hakata. Nüüd hakkab hullunud kasside haare ka meieni jõudma. Suhtlesime Mad Catzi esindajaga, kes kinnitas, et soovivad meie regioonis nüüdsest veel rohkem pildil olla. Või noh, siinkandis pigem pildile tulla.

Sõnadest on saamas teod. Mad Catz andis meile põhjalikuks testimiseks sisendseadme R.A.T. 8+ ja lasi meil ära arvata, miks see on nende populaarseim mängurihiir? Vastuse äraarvamise ei osutunud keeruliseks – R.A.T. 8+ on kvaliteetselt ehitatud, igati oma ülesannete kõrgusel ja ootamatult mugav.

Ootamatult, sest paremale käe ergonoomilisele kujule vaatamata paistsid piltidelt kummastavad eripärad – hiire seljal olev suur auk ja taga välja turritavad eendid. Tegelikult ei sega ei lohk, kus asub hiire üks kahest rullikust, ega väljaulatuva kruvi ega kruvikeeraja pead, mis pihuni ei ulatugi.

Jah, kruvikeeraja, seda läheb vahel vaja. Mõni mängur ehk mäletab veel, et Mad Catzi 2010ndate hiirteseeria omapära oli kerepaneelide vahetamise võimalus ning see on endiselt brändi trump. R.A.T. 8+ tuleb veidi eri suuruste ja kujudega paneelidega, et leida oma käele mugavaim hiireselg ja parempoolne külg. Pöidlatuge saab samuti reguleerida.

Põhirullik, mis on äärmiselt mõnusa käiguga, on oma tavafunktsiooniga. Hiire seljale paigutatud pöidlarullikule saab aga ise otstarbe määrata. Suhteliselt tüüpilises mängurihiire tarkvaras saab 13st nupust 11le ülesandeid anda (sh makrosid), valgusrežiimi muuta, profiile sobivaks mudida ning dpi ja andmevahetuskiiruse sätteid timmida.

Viimase kui väga olulise omaduse saab määrata 2000Hz peale, mis on hea tase. PixArti optiline silm PWM3389 lubab kuni 16000 dpi tundlikust. Pöida ees olev snaipri lisanupp on tavaseades kursori aeglustaja, kuid minu jaoks on see kasutu funktsioon ning leiab tarkvara abil uue rolli.

Suhteliselt kasutud on minu meelest ka lisaraskused. Hiir on ilma seibide lisamisetagi raskevõitu, sest selle raam on metallist!

90 € ümber kõikuv hind paneb kindlasti mõtlema, kas tasub hiirele küüned taha ajada. Kindlasti ei ole see oma ainult robotliku väljanägemise ja vilkuvate tulede peal ratsutav eputushiir, vaid on ka loomult asine. See sobib kõigi kolme põhilise hiirehoidmistehnikaga (claw, fingertip, palm) käppadele ja olulisel määral seadistatava kerega kvaliteethiir.

Kui ma peaksin hiirt hindama, saaks see väga kõrge hinde. Ainus murekoht ongi hiire kaal, aga seegi on mu isiklik eelistus – on ju ka toekamate pihurottide eelistajaid.