Allan Alberti TOP 3+1 mängu aastal 2024

Aasta 2024 möödus nii kiirelt, et tagantjärele mõeldes ei mäletagi, kas seda saab meenutada kui fantastilist mänguaastat või mitte. Ilmselt saab?

Isiklikus elus toimunud muudatus (lapsevanemaks saamine) oli piisavalt suur, et mängimine jäi rohkem tahaplaanile. Vaatamata kõigele suutsin isegi läbida mõne teose, mille mänguaeg ületas lausa 100 tunni piiri. Ilma pikema jututa – siin on mu möödunud aasta lemmikmängud (ilma kindla järjekorranumbrita):

Like a Dragon: Infinite Wealth

Minu armastus Yakuza seeria vastu algas ülalmainitud teose eelkäija Yakuza: Like a Dragon’iga, kus peamiseks tõmbenumbriks oli Ichiban Kasuga nimeline peategelane, kelle karakteristika oli südamlik ja samas üle võlli jabur. Peategelase iseloom ei ole grammigi muutunud ka 2024. aastal ilmunud Like a Dragon: Infinte Wealthis, kus Ichiban suundub Hawaii saarele oma ema otsima. Otse loomulikult satub ta pahandustesse ja totratesse seiklustesse.

Sel korral on tema lahutamatuks kaaslaseks palavalt armastatud Kazuma Kiryu, kes tasakaalustab ideaalselt Ichibani isiksust. Antud teosest jään meenutama 106 tunnist mänguaega, emotsionaalset lugu, mis käib üles alla nagu Ameerika raudtee ning fantastiliselt kirjutatud tegelasi, kellega rohkem suheldes tekkis aina rohkem emotsionaalse sidusus.

Prince of Persia: The Lost Crown

Suurima Ubisofti fännina pole siin isegi küsimust, miks antud teos aasta edetabelisse jõudis! Nali naljaks, The Lost Crown oli mäng, mis mind tegelikult kõige rohkem üllatas, kuna viimasel ajal pole Ubisoft just eriti hiilanud oma mängudega, siis eelmainitud teos oli nagu sahmakas külma vett näkku.

Ligemale 30 tunnisele mänguajale, mis ma selle alla panin, ei saa praktiliselt ühtegi halba sõna öelda. Mängitavus – ideaalselt lõbus ja katsumust pakkuv. Visuaalne stiil – nii Xboxil kui ka Nintendo Switchil mega ilus. Kellel antud teos eelmisest aastast mängimata ning on platvormikate või Prince of Persia fänn, siis kohe kindlasti tasub antud mäng ette võtta.

Emio – The Smiling Man: Famicom Detective Club

Mulle meeldivad detektiivikad, mistõttu tundus Emio – The Smiling Man miski, mis võiks vägagi minu teema olla. Olgugi, et üsna alguses suhtusin sellesse kaunis leigelt, siis peale paari tundi sain aru, et tegemist on kindlasti mu aastalõpu edetabelisse jõudva teosega.

Mäng räägib loo ühest sarimõrvarist, kes jätab oma ohvritele peale nende teise ilma saatmist pähe paberkoti, kuhu on peale joonistatud naerunägu. Seda müsteeriumit hakkab  lahendama äsja keskkooli lõpetanud noor detektiivi abiline. Juhtlõngu kogudes koorub aga lahti väga traagiline lugu, mis andis antud teosele just selle peamise headuse.

Mitte aasta 2024 mäng – Rainbow Six Siege

See sektsioon on pühendatud mu uue töökoha kolleegidele ja ülemusele! Aitäh, et mind välja kannatate!

Tuleb tunnistada, et 2024. aastal sai Rainbow Six Siege’i alla pandud omajagu tunde, mis minu jaoks tõestab jätkuvalt seda, et see on parim Ubisofti teos viimase üheksa aasta jooksul.