Ludoloogia logi: vanavanemate päeval vanavanematega mängudest

Vahvat vanavanemate päeva!

Vaatame täna paari humoorikat mängu, kus ühes sekeldab vanaema, teises vanaisa.

Grandpa High on Retro

Endine sõdur ja narkarist vanaisa kutsutakse appi tädikest päästma, tasuks skoorimine. Kiimas vanaätt saab motiveeritud ja tulistabki omale raja tühjaks tänavatel, metsatukas ja kõrghoones. Õige pea jõuab tüüp röövitud ning tänuliku naiseni. Lugu on absurdne, täis lamedaid labasusi ja nabaaluseid nalju, mis naerutavad ehk vaid… maiteagi, võibolla pubekaid?

Vaid 45 minutit pikk kolmanda isiku vaates tulistamine üritab olla komöödia, mis ei võta mitte miskit tõsiselt. See proovib parodeerida vanu märuleid (näiteks pumppüssi nõrga tulejõuga mõnest sammust pikema distantsi puhul) ja näeb oma ruudulisusega vanakoolilik ka välja.

Aga midagi siin suitseb. Päris tihti tekib tunne, et parodeerimise maski taha üritatakse peita mängu nõrku kohti. Füüsika on halb, vastaste AI rumal ning monotoonsed tasemed igavad ja tühjad. Lisaks on igasugu muid apse ja tehnilisi möödalaskmisi (näiteks 16:10 kuvasuhte puhul lõigatakse ääred ära).

Õhuke on piir kehva asja parodeerimise ja päriselt nigela asja vahel. Üldiselt jääb ikkagi mulje, et lihtsakoeline Grandpa High on Retro üritab tögada mänge ja ajastut, millest jääb ise mäekõrguselt alla.

TÄHTSUS MÄNGUMAASTIKUL:

Grandpa High On Retro oli veebruaris väike üllatushitt ja seda põhiliselt ühele suunamudijale: Asmongold reageeris mängu treilerile. Üksikarendaja Ashnell Games oli edu tõttu ülevoolavas meeleolus ja kuulutas varsti, et juba aasta lõpus tuleb sarja uus mäng, et YouTube’i tuleb multikaseeria ning et kohe-kohe ilmub tasuta DLC.

Nojah, peale kummalise DLC treileri pole midagi sellest siiani materialiseerunud. Pigem on Ashnell Games end mitu korda naerualuseks teinud. Veebruarist alates on ta ligi kümme korda kindlas kõneviisis lubanud, et DLC tuleb sel ja tol kuupäeval, kuid alati näidanud oma kaljukindlate väidete väärtusetust. Isegi kui Grandpa High On Retro saab ükskord mingi lisa, on küsitav, kas see tähelepanu väärt on.

GrandMa Badass

Ajal, kui vanamemm väisab kassitoidu ostuks poodi, käivad tema korteris pätid. Kõige hullem on, et kaabakad võtavad kaasa eide musta kassikese Mariuse. Seenior on aga kange mutt ja oma käimiskeppi viibutades asub hukka läinud maailmas korda jalule seadma. Ta peab mitu korda vangistusest põgenema, hüppama alla nii lennukilt kui pilvelõhkujalt, käima troopilisel saarel ja võitlema kurja korporatsiooniga. Siin on veel salalaboratoorium, zombid, politseinikud ja kriminaalid ning lõpuks läheb kogu komplekt tiba liigagi absurdseks.

Hiireklikiseikluse atraktiivseim pool on selle visuaalne külg. Ka piktogrammidega lahendatud suhtlus on lahe ja arusaadav, toeks äratuntavate sõnadega pudikeelne kõne. Enamik mõistatustest on loogilised, kuid käputäis liiga uhhuu-loogikaga, sealjuures üks kohe alguses kassilõksu näol.

GrandMa Badass on humoorikas, kuid harva päris naljakani küündiv. Oma osa on selles pidevalt segavatel totrustel. Pilt on küll kena, aga mis pagana põhjusel on see täisekraani vaates suurte mustade raamiga ümbritsetud?

Taustamuusika vahel on, vahel puudub, vahel sobimatu. Memm liigub ja teeb oma toiminguid aeglaselt, pole kiiret tubade vahetust ega kiirreisimist. Antud eksikäsklusi ei saa katkestada, aga neid tuleb ette omajagu, sest sageli komberdab tädike huvipunktidele ette. Mõnikord teeb paks hiirekursor klikid ebatäpseks.

Ajaraiskamine käib mängu tööle pannes, kus on neli vahelejätmatut klippi, millest lausa kolm loojastuudio auks. Samas on mängus paljud animatsioonid puudu ja üleminekud lahendatud ekraani hetkeks mustaks muutmisega, mis segab sisseelamist. Mängu originaalkeel on prantsuse keel ja natuke häirivad ka vigased või üldse puuduvad tõlked inglise keelde.

TÄHTSUS MÄNGUMAASTIKUL:

Adipson Studio ehk prantsuse sooloarendaja Romuald Serrado tehtud GrandMa Badass on ühest küljest vahva seiklus, aga nautimiseks on vaja pidevalt silmi segajate ees kinni pigistada. Natuke on see üllatav, sest arvestades kui vanast (ja Prantsuse mängumaastikule keskendunud) ajast alates siin viiteid on, siis pidanuks mees olema palju näinud ja parimaid lahendusi õppinud.

Paljudest möödalaskudest on ta nüüdseks teadlik, kuid kummalisel kombel väidab, et ei saa enam tagantjärele vigu ja kohmakusi muuta. Huvitav, kas tema kasutatud AGS ehk Adventure Games Studio mänguloometarkvara versioon on tõesti nii paindumatu?

Igatahes on ta mänguloomet jätkanud ja väidetavalt on ta värskemas seikluses eelmisel suvel ilmunud Magret & FaceDeBoucis, asjalood paremad.