Artikkel sisaldab spoilereid.

Mis on Life Is Strange?

Life Is Strange asetab mängija äsja 18. sünnipäeva tähistanud introvertse Maxi ellu, lubades uurida ja avastada noore neiu sise-ja välisilma. Max on just astunud oma kunagise kodulinna Arcadia Bay kolledži õpilaseks. Lisaks sotsiaalsele tõrjutusele ja omaenda ärevusele on ta sunnitud silmitsi seimsa ka väga erinevat masti kaasõpilastega, kes kujunevad nii painajalikeks kui ka inimliku hoolitsust ja tuge vajavateks kaaslasteks. Kõige selle keskel seisab aga Maxi kunagine parim sõbranna Chloe, kellest peategelane on põhjalikult võõrandunud. Max on sunnitud Chloe’it kannatlikult uuesti tundma õppima. Pikad aastad on möödunud ja kunagisest rõõmsameelsest Chloe’ist on saanud muutliku meele ja täiskasvanute meelest pahelise elustiiliga noor naine. Lisaks suhtedraamale, mis omandab mängu juures väga suure osa, on loo keskmes ka Maxi erakordne võime aega kuni paarkümmend minutit tagasi kerida. Hetkel on mängitavad 1. hooaja esimesed kaks episoodi. Level1 on avaldanud mängu esimese ja teise osa arvustused ning videoülevaate.

Life Is Strange’i püüdlused

Life Is Strange on katse pakkuda konkurentsi The Walking Deadi, The Wolf Among Usi, Game of Thronesi ja Tales From Borderlandsi mängud loonud stuudiole Telltale Games, mille loomingust on mõnes mõttes saanud loo- ja valikupõhiste mängude sünonüüm. Kõik pole aga niivõrd must ja valge. Prantsuse stuudio Dontnod, kelle eelmiseks ja ühtlasi esimeseks mänguks oli kolmanda isiku vaates küberpungilik seiklus Remember Me, ajab oma rida ja Telltale teeb seda, mida kõige paremini oskab. Life Is Strange on eelkõige uuenduslikumat sorti katse süveneda videomängu abil teemadesse, millest üldjuhul hoidutakse või kõnetatakse napisõnaliselt. Kindlasti ei tugine kogu mängu selgroog karakterikesksele suhtedraamale, mis sunnib mängijat sukelduma ebamugavatesse, emotsionaalsetesse, elulistesse ja traagilistesse olukordadesse. Telltale on selles vallas muidugi väga edukas suunanäitaja ja nii mõnigi suurstuudio nagu Naughty Dogi The Last of Us või Quantic Dreami Beyond: Two Souls ei ole peljanud laskumast sügavalt inimlikku draamasse.

Life Is Strange’i erilisus – tõsised ja vajalikud teemad

Dontnodi sissekanne loo- ja valikupõhiste mängude sekka paistab silma selle erakordselt otsekohese stilistika ja teravalt eristuva loo poolest. Otsekohene eelkõige seetõttu, et kogu mäng on stilistiliselt väga armas, tundlik, emotsionaalne ja dramaatiline, andes tähelepanuväärse jõupingutusega edasi noore neiu ärevale elulule omase visuaalse ja helilise maastiku. Teravalt eristuv aga seetõttu, et Life Is Strange keskendub peamiselt noore naise ärevale eneseotsingule, mida saadab ka tema enda sisemonoloog. Maailm Maxi ümber on kujundatud tema karakterist lähtuvalt ja mängija peab suutma end Dontnodi loodud maailma kasvõi mingilgi määral unustada, et Maxina langetatavad otsused oleksid eelkõige just peategelase enda perspektiivist, olgugi, et mängija enda empaatiavõime ja tähelepanelikkus mängib iga otsuse juures väga olulist rolli.

Ometigi ei pelga Life Is Strange oma helgelt melanhoonsele stilistikale vaatamata keskenduda väga tõsistele, valusatele ja ühtlasi ka vajalikele teemadele. Juba esimeses osas paistis teravalt ja koguni häirivalt silma mängu välispind, mis kasutas ära kõikvõimalikke USA popkultuurist tuttavaid keskkooli klišeesid. Olgu selleks erinevad fraktsioonid, mis õpilasi teineteisest eraldavad või tagasihoidlikkus, kui tuleb end avada ülejäänud maailma silmadele, ja tavapärane ärevus, kui tuleb silmitsi seista kõrkide snoobidega, kes oma territooriumi valvavad ja laiendavad. See kõik on ühest küljest väga tavaline, teisest küljest kasutab Dontnod ära just nimelt seda tuttavlikust, et peategelasse ja tema maailma pehmelt ja valutult siseneda. Selles peitub ka Dontnodi konks – tuttavliku introvertsuse ja USA popkultuurile omase keskkooli klišeede varjus paistavad teravalt silma tundlikud ja intiimsed teemad. Mängija asetatakse nendele teemadele lausa ebamugavalt lähedale ja kuna mängu peategelane on siiski tarmukas noor neiu, siis kõik need teemad ei jää sugugi mitte vaka alla, sest Max on erinevate teemade loomulik osa, mitte võõrkeha, mis vaatleb kaugelt nendesse ise sekkumata.

Esimeses osas paistavad silma sellised sotsiaalsed ja üldinimlikud tänapäevased teemad nagu koolikiusamine, üksindus, ärevus, introvertsus, perekonnaprobleemid ning lisaks kõigele ka rasedus ja abort. Teises osas võimendatakse ohtralt koolikiusamisest tingitud üksindust, stressi ja depressiooni, mis omandab kogu episoodi jooksul väga suured mõõtmed. Mõõtmed, mida ei saa mitte kuidagi eirata. Olulisel kohal on ka kolledži õpilaste sotsiaalne taust ja kasvatus. Mängu tulevad religioon, lõhkised perekonnad, narkomaania ja religiooni kompleksid. Väga värskendav on langetada valikuid mängus, kus peategelastel on täiesti iseseisev isiksus, keda mängija peaks hoolikalt tundma õppima, et valida ja otsustada mitte ainult iseenda, vaid just nimelt peategelaste vajadustest ja tahtmistest lähtuvalt.

Loo, tegelaste ja valikute tähtsus

Teise episoodi kulminatsiooniks on mängu ühe olulisima tegelase Kate’i õnnestunud või ebaõnnestunud suitsiid. Kogu episood ongi seega üles ehitatud olulistele sündmustele, mis on eelduseks Kate’i enesetapukatsele. Silmas tuleb pidada ka seda, et nii erinevad kui pakutavad valikud ka pole, Kate jõuab alati katuseservale, et end maistest piinadest vabastada. Kate’i päästmine aga sõltub mängija langetatud valikutest ja tähelepanelikkusest. Teine oluline tasand on muidugi Maxi ja Chloe’i suhe, mida varjutabki Kate’i täbar olukord. See tuleneb ka kindlasti sellest, et Maxi ja Chloe’iga veedetud aeg on märksa helgem ja toredam kui kõik see, mis puudutab Kate’i meeleheitesse ja depressiooni. Ajaga mängides ja erinevate valikute vahel valides püüab mäng meid veenda, et valikute mõju ning karakterite ja loo areng on võimeline etteulatuvalt üpriski kaugele arenema.

Järgnevalt kirjeldan teise episoodi spetsiifilisi võtmesündmuseid, mis puudutavad episoodi kõige olulisemat tegelast Kate’i, et analüüsida loo ja põhikarakterite arengut ning kuidas erinevate sündmuste lahendamine loo edasist kulgu mõjutavad. Need võtmesündmused peaksid tõestama, kuivõrd detailirohke ja sügav on Life Is Strange’i narratiivi arengu läbimõelduse tase.

Dialoog Kate’i toas

Kate on tegelane, kellele on omistatud koolikiusamise stereotüüp juba alates esimesest osast. Teises episoodis omandab see stereotüüpne tegelane ja tema pingeline olukord aina ebameeldivama ja julmema tasandi. Kate, kes on pärit sügavalt religioossest perekonnast, satub ootamatult pilkealuseks, kui temast avaldatakse alandav video, mis kujutab Kate’i käitumas tema olemuse vastaselt. Kõnealune video on mängu kontekstis ei midagi muud kui meie igapäevaelus normaalseks muutunud nähtus, kui Interneti avarustesse lekitatakse video, mis õõnestab ohvri elu ja suhteid maksimaalsel määral. Antud juhul tekib konflikt ontliku kristlase ning avatud meele ja heitliku elulaadiga noorte vahel.

Mängu üheks põhiliseks antagonistlikuks jõuks on Vortexi nimeline klubi, mis on mõeldud eelkõige jõukatele ja kõrkidele snoobidele. Klubi kaks põhilist liiget Victoria ja Nathan on aga senise kahe episoodi jooksul näidanud enamat kui ainult potentsiaali inimeste elusid põhjalikult ära rikkuda. Kate ongi Vortexi ja Victoria värskeim ohver ning malbe iseloomuga kannataja on sattunud totaalse psüühilise terrori kütkeisse. Mängijal ongi seega võimalus sekkuda, et Kate’i kaitsta ja seista tema heaolu eest. Seda tõendab näiteks asjaolu, et Maxile esitakse võimalus kustutada tüdrukute duširuumi peeglilt Kate’i alandava videole viitava veebisaidi lingi. Ka see väike, kuid siiski tähtis tegu määrab, millise inimesena astub Max Kate’i ette, kui ta püüab kiusatavat enesetapust ümber veenda.

Esimene kõige suurem võtmesündmus leiab aset Kate’i toas, kus murest murtud tütarlaps selgitab Maxile, mis on selle alandava video tegelik kontekst. Ilmneb teooria, sest kõik faktid ei ole veel päris selged, et Kate käis Vortexi peol ning selle tulemusena ta uimastati ja arvatavasti kasutati ära. Faktid on aga tõestamatud ning säilib ainult teooria ja süüdistused, mis ei pruugigi tõele vastata. Siinkohal esitataksegi Maxile valik, kas soovitada Kate’ile minna politseisse või oodata ja koguda tõendeid. Mängija langetatud otsus tekitab olukorra, kus Kate on kas tänulik toetuse eest või täielikult löödud, sest ainus inimene, kes tõesti tahab talle head, ei soovita talle politseisse minna, sest arvatavasti isegi tema ei usu Kate’i juttu. Mängija asetatakse valiku ette, kas rõhuda ettevaatlikkusele või tegutseda kiirelt ja ettearvamatult, olgugi, et viimane valik sisendab Kate’i täbarale seisundile vajaliku koguse lootust, et kõik siiski saab veel korda.

Mina isiklikult kostsin Kate’ile, et enne politseisse minekut tuleks tõendeid koguda, aga selle valikuga ei jäänud Kate rahule ja ta muutus veelgi meeleheitlikumaks ja hüsteeriliseks. Mina kui Max tegin selle otsuse, et toetuda ratsionaalsele, mitte emotsionaalsele lähenemisele – enne tõendid ja siis süüdistused. Minu valik aga tagas selle, et Kate’i suitsiidimõtetest ümberveenamine oli veelgi keerulisem.

Restoran

Teine kõige olulisem võtmesündmus saabub hetk pärast Maxi ja Chloe’i ühiselt ja ennastunustaval veedetud lõunasööki restoranis, kus töötab ka Chloe heatahtliku loomuga ema. Kate, kes on ilmeselgelt endast välja ja vajab inimlikkut tuge, helistab Maxile. Viimane on küll varmas kõne vastu võtma, aga Chloe asetab Maxi koheselt ultimaatumit meenutava valiku ette – mina või sinu uued sõbrad. See hetk, kus mängija peab valima Maxi parima sõbranna ja hädas oleva Kate’i vahel, osutus isegi keerulisemaks, kui oleks mõistlik arvata. Hetkemomendi ärevuses tekkis minus täielik dilemma – kas riskida Maxi ja Chloe vahel soojenenud sõpruse jahenemisega ja võtta vastu Kate’i kõne, sest ma tean, et ta vajab tuge, või otsustada Kate’i potentsiaalsele appikarjele mitte vastu tulla.

Antud momendil mõjus selline valik mängu tegelaste dramaatilist arengut arvesse võttes väga keerulise ja raske ülesandena. Lõpuks otsustasin ikkagi Kate’i kõne vastu võtta, sest tundsin, et pean teda abistama nii palju kui võimalik. Chloe elab ju selle pisekese kõrvalekalde üle. Chloe’i esitatud valik mõjub nagu ultimaatum ja see saab tähendada ainult üht – Chloe eeldab või vähemalt loodab, et Max pühendab kogu oma aja oma parimale sõbrannale, kelle ta isekalt hülgas, olgugi, et nendevaheline sõprus ei ole lahtunud. Kõne vastu võtmine tähendas Kate’i jaoks aga kõike. See otsus muutis minu jaoks lihtsamaks Kate’i suitsiidist ümber veenmise, sest ta teadis, et võib Maxi abile loota.

Kate’i enesetapp või enesetapukatse

Nii otsene tugi, nagu Kate’iga juhtunu ära kuulamine ja tema kõne vastu võtmine, kui ka kaudne tugi, nagu peeglilt veebisaidi lingi kustutamine, Kate’i toa uksele soditud mõnituse eemaldamine ja kõne vastuvõtmine, mängivadki väga olulist rolli, missuguse inimesena näeb Kate Maxi, kui too tuleb teda katusele suitsiidist ümber veenma. Siinkohal tekib aga paratamatult küsimus, et kas kõik need olulised momendid Maxi ja Kate’i vahel on pigem mängija enda emotsionaalseks mõjutamiseks, et Kate’i katsumusse võimalikult suurel määral sisse elada või mõjutab Kate’i surma või ellujäämisega lõppevat enesetapukatset kõik valikud, mis temasse puutusid juba alates esimesest episoodist.

Olles aga kõik Kate’i abistanud teod ja nende positiivsed valikud eelnevalt üles loetlenud, võin teha julge järelduse, et Kate’i täbara olukorra igakülgne abistamine tagab ka Kate’i päästmise. Kui mängija juba alates esimesest episoodist ei tegele Kate’i kui emotsionaalselt haavatava tüdruku isiksuse toetamisega ning tema tausta tundma õppimisega, siis sooritabki ta enesetapu, olgugi, et selline järeldus sünnib alles 2. episoodi tormilise kulminatsiooni jooksul. Selline olukord loob isegi vajaduse kogu mäng uuesti otsast peale alustada, et Kate päästa. See on muidugi igaühe enda asi, et kas maksab üldse nii kaugele minna, sest alati saab leppida inimlikust ebatäiuslikkusest tingitud traagilise olukorraga ja eluga edasi minna. Nii nagu ka päris elus.

Teine episood kulmineerub Kate enestapuga või enesetapukatsega. Lõpptulemus sõltub sellest, kuivõrd tähelepanelik on mängija seda maailma uurides olnud ja kuivõrd kaastundlikuid valikuid langetanud. Kuriooseks muudab olukorra ka riukalik pööre, et Max ei saa Kate’i päästmiseks kasutada oma ajakerimise võimet. Selline pööre sunnib mängijat muutuma eriti ettevaatlikuks, sest kõikepäästev võime, millega lahendada iga olukord, on ajutiselt kasutu. Mängu kontekstis on see vägagi huvitav lahendus eelkõige just seetõttu, et mängijal on kogu episoodi jooksul olnud vabadus igat olukorda mitmekordselt lahendada, kuid nüüd on see võimalus kadunud ja see sunnib Maxi silmitsi seisma olukorraga, mida ta ei sa iialgi tagasi pöörata. Mängija seisukohast on Kate’i enesetapp kahtlemata šokk just ülaltoodud põhjuste tõttu, kuid erinevalt loo peakangelasest Maxist saab mängija iga kell võtta viimase salvestuspunkti või kogu mängu uuesti alustada, et proovida Kate’i päästa. Mingis mõttes on mängija ja Max üks isiksus, aga erinevalt mängijast on Max siiski loo peategelane, kelle saatus on erinevate valikute abil kindlaks määratud.

Traagika seisneb seega selles, et isegi, kui mängija otsustab Kate’i päästa, kasutades selleks salvestuspunkti või alustades mängu uuesti, siis mängu enda reeglite põhjal on Kate ikkagi sooritanud enesetapu. Ideaalses maailmas võiks mängija olukorraga leppida ja uurida, mismoodi järgnevad episoodid Kate’i surma ja ellujäämise puhul edasi areneb, sest see ongi just see aspekt, mis muudab mängu väga intrigeerivaks. Kotaku artikkel samal teemal on selleks puhuks hea lugemine. Vaatamata ajakerimismehaanikale peame ikkagi leppima rasketest valikutest parima väljavalituga või mängija enda mängustiilist tuleneva tulemusega. Mäng võtab ette karmid sündmused ja mängija avastab, et ta ei olegi talle etteantud valikutest lähtuvalt mängu jooksul olnud piisavalt tähelepanelik ja uuriv. Seejärel võib tõesti kogu mängu uuesti alustada, et traagiline lõpp positiivselt lahendada. Kate’i karmist saatusest lähtuvalt avaldub päris peenelt Life Is Strange’i rõhutatud omapära. Mäng peidab endas ohtralt detaile, mida peaks loo sisseelamiseks kindlasti leidma ja neid tagantjärgi ära tundma. Lugu ärgitab uurima ja avastama ning premeerib usinat mängijat ka vastavalt. See ei ole kohustuslik ja igav, vaid disanitud põnevaks sissevaateks erinevate tegelaste ellu.

Torm kogub tegelikult alles jõudu

Kui Kate’i lugu pöördus juba teises episoodis väga ootamatuks ja ohtlikuks, siis Maxi sõbranna Chloe kui mängu üks kõige olulisemaid tegelasi ei ole veel kaugeltki võimeline niivõrd dramaatilisi pöördeid tegema, olgugi, et kõik märgid selleks on olemas. See, mis juhtus Kate’iga, võib juhtuda ka Chloe’iga. Seega tuleb silmas pidada Maxi ja Chloe suhtes toimuvaid dramaatilisi, kuid kindlasti mitte veel nii pöördelisi valikuid ja nende mõju kahe peategelase suhtele. Taaskord on olulisel kohal küsimus, millise inimesena Max Chloe kõrval seisab. Järgnevalt uurin lähemalt Maxi ja Chloe`i vahel aset leidnud kahte kõige olulisemat võtmesündmust.

Restoran

Üks Kate’i aitamise kõige olulisemaid momente leidis aset hetkel, mil Max ja Chloe olid restoranist lahkumas. Mängija pidi Maxina langetama otsuse, kas pühendeda oma aeg vanale sõbrale Chloe’ile või tõsises hädas olevale Kate’ile. See väike, kuid siiski mõjuv moment märkis ära mängija soovi, millise tegelase poole ta tahaks rohkem hoiduda. Suures osas oli see otsus aga väga lihtne, sest Kate vajas abi ja Chloe võib oma uhkuse alla neelata. Ometigi märkis see otsus Chloe ja Maxi suhte mitmepalgelisuse – Chloe ootab Maxilt väga palju, kuid Max kipub alatihti teiste inimestega rohkem tegelema kui Chloe’iga. See väike otsus loob õrna, kuid siiski vägagi mõjuva pinnase Chloe ja Maxi areneva suhte heitlikkusele.

Ühelt poolt väga oluline samm Kate’i abistamiseks, teiselt poolt jälle Chloe’i sõprussuhte kindlustamise jaoks oluline samm, olgugi, et erinevalt Kate’ist ei ole Chloe olukord üldsegi nii hull. Olles mõlemad varandid läbi mänginud saangi tõdeda, et kogu restorani otsustamismoment oli siiski üles ehitatud Kate’i abistamiseks lõpus aset leidnud kulminatsioonis. Pealtnäha tundus, et Chloe’i pettumus ei olnud üles ehitatud kui midagi väga saatusliku ja määravat. Selleks osutus aga hoopis restoranile järgnenud segment, kus Chloe ja Max mängisid relvaga. Maxi ja Chloe’i suhte märksõnaks on aga sõprus ja usaldus, mida ka Chloe kõige enam Maxilt ootabki.

Chloe, Max ja relv

Chloe ja Maxi suhte arengus on 2. episoodi kõige olulisem segment, mis leiab aset keset vanarauakolast tulvil metsatukka, kus Chloe oma kaduma läinud sõbrannaga aega veetis. Chloe ja Max suunduvad sinna, et segamatult Chloe kasuisa revolvrit katsetada. See segment, kus mängijale antakse uurimiseks üks kindlapiiriline vaba keskkond, milles tuleb lahendada mitte just kõige keerulisem probleem, on Chloe ja Maxi veel hapravõitu suhte arengus vägagi halvaendeline, tekitades mängijas hirmu ja ebavlevust potentsiaalselt vägagi traagilise tuleviku suhtes. Võrreldes Kate’i karakteri arengu raskepärase lahendusega midagi väga pöördelist Chloe ja Maxiga tegelikult veel ei juhtugi. Selle sügavalt karakterikeskse ja halvaendelisi aimdusi pakkuva segmendi lõpuks on selge, millise inimesena Max oma parima sõbrannaga nende ühist seiklust jätkab. Valemisse lisatakse usaldus ja kõige olulisemaks muutub küsimus, kas ja millise piirini saab Chloe Maxi usaldada.

Kõne all olevas segmendis mängivad tüdrukud relvaga ning ootamatult tababki tüdrukuid kõige hullem õnnetus. Chloe saab kuuliga pihta ja Max päästab viimasel hetkel Chloe’i elu. See moment on taaskord väga oluline osa rõhutamaks mängijale loo tegelikku tasandit – kuulid tapavad, sõnad haavavad ja vihast tingitud keevalised teod hävitavad. See ohtlik sekundi murdosa jooksul aset leidnud sündmus märgib, et tulevastes episoodides muutub mäng aina eluohtlikumaks. Relvadega mängimine on alati hea sümbol, mille abil tekitada aeglaselt närve erutavat pinget. Lisaks relvaga mängimisest tingitud eluohtlikule olukorrale tuleb tüdrukutel silmitsi seista hetkega, kus Max peab otsustama, et kas ta astub Chloe’i kaitseks välja või mitte. Võtmesõnaks on aga relvaga ähvardamine, mis tavaliselt päädib kellegi surmaga. See on moment, mis otsustab, millise tegelasena mängija lugu jätkab.

Sinu ees on valik, et kas Max on Chloe’ile truu ja valmis päästikule vajutama või otsustab Max jääda arglikuks sõbrannaks, keda Chloe kriisisituatsioonides usaldada ei saa. Seega ongi mängija kätes emotsioonidele ja ratsionaalsusele tuginevad valikud. Mõlemal on kindlasti omad tagajärjed, aga arvestades Kate’ga juhtunut, võib südamerahuga kindel olla, et ainult omaenda moraalsusele tugineda ei saagi. Tuleb arvestada Maxi parimat sõpra Chloe’it ja kuidas iga sinu tegu nende suhet tugevdab või murendab. Mina isiklikult langetasin ratsionaalse otsuse, sest keeldusin Maxi abil kellegi elu võtmast, aga ometigi kerisin ma aja tagasi. Tagantjärgi langetasin ikkagi emotsionaalse otsuse ja olin valmis tüdrukuid ähvardavat jõudu relva abil peatama, sest ma tahtsin langetada otsuse Chloe ja Maxi suhtest lähtuvalt. Siin võib teha kaugeleulatuva järelduse. Kui Life Is Strange’i 2. osa täitus peamiselt Kate’i karakteri traagikaga, siis on ka täiesti loomulik, kui ülejäänud 1. hooaeg keskendub Chloe ja Maxi karakterite ja nendevahelise suhte arengule, mis võib potentsiaalselt sama karmilt lõppeda.

Lõpetuseks!

Kate’iga juhtunu veenab osavalt, et mäng justkui võtab oma tegelasi ja eri sisuliine väga tõsiselt, süvenedes teemadesse, mida tavaliselt peavoolu videomängudes väga ei käsitleta. 2. episoodis toimunu on justkui eelmäng Chloe ja Maxi suhtele, mis kahtlemata hakkab kokku puutuma ootamatute ja traagiliste sündmustega. Seepärast nõuabki tüdrukute suhte kujundamine kannatlikust ja mõistmist, et mitte kõike kihva keerata.

Kas ja kuidas kõik tegelikult kulgeb, selgub juba maikuu jooksul ilmuvas 3. episoodis!