Mängisin Metal Gear Survive beetat ning need olid nukraimad 10 minutit mu elus

Heakene küll, võibolla on see pealkirjas peituv ajaline piirang pisut liialdav, ent minu ja Kojima-järgse ajastu Konami uusima üllitise Metal Gear Survive beetaversiooni koosveedetud aeg jäi üsnagi üürikeseks.

Metal Gear Survive on (ideaalis) nelja inimese koostööl põhinev ellujäämismäng, kus alternatiivsele ajateljele asetunud sõjalise rühmituse Diamond Dogs liikmed peavad oma hingenatukese päästmise nimel rinda pistma elavate surnutega. Kogu elamus on üles ehitatud sama mootori peale, millel töötasid ka suurepärase Metal Gear Solid V (minu aasta mäng 2015) mõlemad osised, Ground Zeroes ja The Phantom Pain. Seega juba eos tekkis mingisugunegi tuttavlik tunne.

Kahjuks nägi mäng (vähemalt minu kogetud aja jooksul) üpriski nukker välja. Ärge saage minust valesti aru, graafika oli igati tasemel, ent keskkond ja värvid on niivõrd kahvatud ja pruunikashallides toonides, et masendus on kerge tekkima. Minu esimene ja ainus (ei tea, kas beeta pakub mängijale rohkemat) missioon asetas mind The Phantom Painist tuttavale Afganistaani kõrbekaardile, kus pidin mingi suuremat sorti puuri püsti panema ja seda kaitsma hakkama. Eesmärgiks oli muidugi materjalide hankimine, samal ajal hakkasid minu poole jooksma aga punaste kristall-peadega zombilaadsed tüübid.

Nende takistamiseks on võimalik tõenäoliselt ka mingeid takistusi ehitada, aga sellest ma end läbi ei jõudnudki närida. Selle asemel jooksin mööda hüljatud maja ringi, kogusin erinevaid materjale, valmistasin nende abil laskemoona, tulistasin enda salve ründavate zombide poole tühjaks ning seejärel üritasin neid matšeete ja odaga hävitama hakata, samal ajal peksa saades, sest neid oli rohkem kui üks. Külmrelvade kasutamine tundus üleüldiselt äärmiselt puise tegevusena ning lahingolukorras polnud mu pikast piigist just kõige rohkem kasu. Lõppeks tulid suured plahvatavad zombid (sest millises mängus poleks neid) ja lasid mu puuri ribadeks.

Peale seda panin mängu kiirelt kinni ja kaalusin koheselt ka beeta eemaldamist oma xboxist. Tegemist oli lihtsalt niivõrd näotu, igava ja tuima elamusega ning vähemalt hetkel ei näe ma enda lähitulevikus ühtegi situatsiooni, mis mind selle juurde tagasi kutsuks. Võibolla ainult see, kui saaksin mängu koos sõpradega proovida, ent see tähendaks, et ma peaksin soovitama neil Metal Gear Survive beeta alla laadida ja noh…

Milline sõber ma oleksin, kui seda teeksin?